Laenuvõtjal tuleb kõhu kõrvalt säästa

Tallinnas, Pärnus ja Tartus peab korteri ostmiseks rahakott puuga seljas olema ning miljoni krooni omanik pole kinnisvaranõudlejate seas kuigi suur tegija.

Piltlikult öeldes tuli ühel üksikemal pool aastat kuivikuid süüa, tõestamaks et suudab umbes 7000 krooni suuruse netopalga juures veel ka säästa. Sellest oli abi: ta sai korteri ostmiseks pangast kolmveerand miljonit krooni laenu, mida tuleb 30 aastat tagasi maksta, kirjutab Postimees.

Eestis on piisavalt laenude-liisingutega koormatud inimesi, kellest kohustuste tõttu on saanud tarvitatud riiete kaupluste ning säästumarketite kliendid.

Samas nii Hansapanga eraisikute finantseerimise osakonna juhataja Agnes Makk kui SEB Eesti Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas kinnitavad kui ühest suust, et lõhkilaenamise ohtu Eestis pole.

Hansapank näeb, et laenuvõimelisi inimesi on Eestis veel 100 000, Ühispanga hinnangul on see arv poole väiksem.

Hansapanga käes on ligi pooled eluasemelaenudest ning neid on antud üle 55 000. Ühispangal on eluasemelaenulepinguid 28 000.

Ligikaudu 60 protsendil juhtudest on lepingu taga kaks inimest. Seega võiks eluasemelaenuga seotud inimesi ainuüksi kahe panga juures olla 130 000 ümber.

Eesti keskmine brutopalk oli tänavu kolmandas kvartalis 7786 krooni. Kui oletada, et tegemist on netosummaga, saaks selle eest laenu 568 467 krooni.

Agnes Makk möönab, et ega Tallinnas ja ehk Tartus-Pärnuski selle raha eest teab mis elamist soeta, kuid täiesti tavaline olevat see, et inimesed püüavad 30–40 protsenti rahast siiski ise käiku panna. Miljonilaenu saamiseks peaks kahe inimese netosissetulek kuus olema kokku 10 000–12 000 krooni.

Agnes Makk aga tunnistab, et kõige suurem probleem on kinnisvarahindade pidev kasv, sest uusi eluasemeid pakutakse vähem, kui nende järele on nõudlus.

“Meie ei näe, et inimesed end väga lõhki laenaks. Mure võib olla see, et kui kinnisvarahinnad edasi kasvavad, mängitakse osa inimesi laenusaajate ringist välja, sest nende sissetulek ei võimalda kodu soetamiseks piisavalt laenu saada,” muretseb Agnes Makk.