Lae­nuvõlg­nik­ke hir­mu­ta­tak­se vang­la-aas­ta­te­ga

Era Lii­sin­gu In­kas­so­tee­nu­sed AS on saat­nud võlg­las­te­le sa­du kir­ju, kus mai­ni­tak­se võima­li­ku ka­ris­tu­se­na lae­nu ta­su­ma­ta jät­mi­se eest ku­ni kümneaas­tast van­gis­tust.

Ju­ris­tid po­le ühel mee­lel, kas kir­jad on psühho­ter­ror või üle­pin­gu­ta­tud ju­rii­di­ka. Küll on vaid­le­ma­ta­gi sel­ge, et sõimu­kir­jad, mil­le­ga klien­did lii­sin­gu­fir­ma­le vas­ta­vad, üle­ta­vad jä­me­du­selt ter­ve mõis­tu­se pii­ri, kirjutab Eesti Päevaleht.

Võlg­ni­ke­le saa­de­tav pikk ki­ri al­gab sõna­de­ga: “AS Era Lii­sin­gu In­kas­so­tee­nus­tel on põhjust ar­va­ta, et /---/ Teie, kes ei ole mõist­li­ku aja jook­sul oma võlg­ne­vust ta­su­nud ega ka­su­ta­nud ka võima­lust sõlmi­da mak­seg­raa­fik, on toi­me pan­nud võima­li­ku kel­mu­se…”

Lõpeb aga nii: “… ka­ris­ta­tak­se ka­he- ku­ni kümneaas­ta­se van­gis­tu­se­ga.”

Üks kir­ja saa­nud võlg­nik ütles, et eh­mus nii, et nä­gi veel unes­ki pai­na­jaid. Tei­ne, väi­de­ta­valt 3000 kroo­ni ta­gas­ta­mi­se­ga hi­li­ne­nu, lei­dis, et ki­ri on ju­be­dalt hir­mu­tav.

Era Lii­sin­gu te­gev­ju­hi Tei­go Tam­me sõnut­si on hir­mu­ta­va­na tun­duv ki­ri koos­ta­tud võlg­ni­ke en­di hu­vi­des. “Kõik kir­ja­pan­dud te­ge­vu­sed on sea­dus­li­kud, kuid me ei pruu­gi neid ra­ken­da­da. Te­ge­mist on kir­jel­du­se­ga, mis võib mak­si­mum­ju­hul juh­tu­da. Me võiks võlg­ni­ke­le ka kir­ju­ta­da “ol­ge head ja maks­ke ära, mui­du võib teil tek­ki­da prob­lee­me”, kuid me leia­me: võlg­ni­ku en­da hu­vi­des on pa­rem te­da ko­he hoia­ta­da, et ta ei hak­kaks võima­li­ke­le ta­gajär­ge­de­le mõtle­ma al­les siis, kui koh­tut­äi­tur on ta kor­te­ri on ares­ti­nud,” rõhu­tas Tamm.

Ees­ti Päe­va­leht pöör­dus ju­ris­ti­de poo­le, saa­maks kir­ja­le õigus­lik­ku hin­nan­gut. Ees­ti ju­ris­ti­de lii­du di­rek­tor Ma­ri Ivask sel­gi­tas, et min­gil ju­hul ei ra­ken­du võla­suh­te­le ka­ris­tus­sea­dus­tik. “See­ga on kir­jas too­du eba­sea­dus­lik ja ilm­selt on soo­vi­tud klien­ti hir­mu­ta­da,” li­sas Ivask.

Jus­tiits­mi­nis­tee­riu­mi ka­ris­tusõigu­se ja me­net­lu­se ta­li­tu­se ju­ha­ta­ja Hei­li Sepp lei­dis, et põhimõtte­li­selt ei ole teks­tis ot­se­seid va­lev­äi­teid, küll aga jääb mõnest õigus­li­kust nüan­sist ek­si­tav või liht­sus­ta­tud mul­je. “Kir­ja­des esi­ta­tud õigus­li­kud väi­ted ja vii­ted on esi­ta­tud vii­sil, mis jä­tab lae­nu ta­ga­si­mak­se­ga vii­vi­ta­mi­se õigus­li­kest ta­gajär­ge­dest ras­ke­ma pil­di, kui ilm­tin­gi­ma­ta te­ge­li­kult juh­tub,” sel­gi­tas Sepp.

“Mi­na ni­me­tak­sin se­da teks­ti liht­salt lae­nu­saa­ja­te psüühi­ka tööt­le­mi­seks, tei­sisõnu hir­mu­ta­mi­seks,” tea­tas Rak­ve­re tun­tud õigusbüroo juht Reet Rel­vik.

Lii­sin­gu­fir­ma poolt saa­de­ta­va kir­ja ter­vik­tekst ja võlg­ni­ke saa­de­ta­vad vas­tu­sed on ter­vi­ku­na li­sa­tud ar­tik­li EPL On­li­ne’i va­rian­di­le.

La­sen teid mär­jaks ple­kiks

Era Lii­sin­gu te­gev­juht Tei­go Tam­me: “Lae­nu­tee­mat on mee­dias meie hin­nan­gul ka­jas­ta­tud lii­ga ühe­pool­selt. Na­gu oleks nõrgim pool see õnne­tu võlgu jää­ja. Soo­vin, et te loeks lä­bi mur­do­sa­gi mei­li­dest, mi­da saa­me oma klien­ti­de võlg­ni­kelt. See näi­tab, miks ole­me nii konk­reet­sed, ja näi­tab ka se­da, et kah­juks on pal­ju­de lae­nuvõtja­te seas pal­ju tead­lik­ke pet­tu­reid. Nen­de osa­kaal ei ole üle prot­sen­di, kuid siis­ki on neid sa­du ja sa­du.”

Era Liisingu Inkassoteenused AS-i saadetava kirja tervikvariant:

Käesolevaga teavitame Teid, et AS Era Liisingu Inkassoteenustel on põhjust arvata, et võlglased, ehk Teie, kes ei ole mõistliku aja jooksul oma võlgnevust tasunud ega kasutanud ka võimalust sõlmida maksegraafik on toime pannud võimaliku kelmuse.

Vastavalt karistusseadustiku § 209-le käsitletakse kelmust järgmiselt: Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine.

Vastavalt Teie sõlmitud laenulepingule olite kohustatud SMS Laen OÜ-d või AS Era Liisingu Inkassoteenuseid teavitama 5 päeva jooksul kui ilmnevad asjaolud mis ei lase Teil laenu õigeaegselt tasuda. Kui meid ei ole teavitatud ega esitatud ka asjassepuutuvaid kirjalikke tõendeid on meil õigustatud alus arvata, et laenu võttes olite kursis oma võimetusega laenu tasuda. Sellisel juhul lõite OÜ SMS Laenule teadvalt ebaõige ettekujutluse varalise kasu saamise eest.

Te olete oma digitaalse allkirjaga kinnitanud Laenulepingu ja kinnitanud, et tasute võetud laenu tähtaegselt, mida Te teinud ei ole. Sellega olete omastanud SMS Laen OÜ raha ebaseaduslikult. Karistusseadustiku § 201 Omastamine: Valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine.

Lisaks saamata jäänud tulule on SMS Laen saanud ka otsest kahju Teie omastatud ehk laenatud raha näol, seda võib käsitleda ka vargusena. Karistusseadustiku § 199: Vargus, Võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil

Saame pidevalt võlgnikelt tagasisidet kus väidetakse ja kurdetakse, et võlgnikul ei ole raha oma võla tasumiseks ja lähemal ajal ei ole ka võimalust, et see raha võiks tekkida. SMS Laen OÜ pakub teenust väga lühikeseks perioodiks ja ei ole võimalik, et sellise aja jooksul ilmnevad nii ootamatud asjaolud mis segavad laenu tasumist ja isegi kui peaks tekkima on kliendil kohustus viivitamatult sellest teada anda.

Kavatseme kõikide pikaaegsete võlgnike vastu käsile võtta väga konkreetsed meetmed milleks on kohtu ja politsei poole pöördumine. Peate arvestama, et need meetmed toovad endaga kaasa väga pika ja keerulise protsessi ning lõpptulemus on Teile negatiivne. Kõik võetud kohustused tuleb tasuda ja sellest ei pääse mitte keegi.

§ 201. Omastamine (1) Valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest — karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud: 1) isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse või omastamise; 2) suures ulatuses; 3) ametiisiku poolt või 4) grupi või kuritegeliku ühenduse poolt, — karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. [RT I 2007, 13, 69 — jõust. 15.03.2007]

§ 209. Kelmus (1) Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel — karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud: 1) isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse või omastamise; 11) ametiisiku poolt, — [RT I 2007, 13, 69 — jõust. 15.03.2007] 2) suures ulatuses; 3) grupi või kuritegeliku ühenduse poolt või 4) avalikkuse poole pöördudes, — karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannu d juriidiline isik, — karistatakse rahalise karistusega.

§ 199. Vargus (1) Võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil — karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui: 1) teo objektiks on tulirelv, laskemoon, lõhkeaine või kiirgusallikas; 2) teo objektiks on narkootiline või psühhotroopne aine või nende lähteaine; 3) teo objektiks on suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega ese; 4) see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise; 5) see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata; 6) see on toime pandud suures ulatuses; 7) see on toime pandud grupi poolt; 8) see on toime pandud sissetungimisega — karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. [RT I 2007, 13, 69 — jõust. 15.03.2007] (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui see on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt, — karistatakse kahe kuni kümneaastase vangistusega. [RT I 2007, 13, 69 — jõust. 15.03.2007]

Lugupidamisega Teigo Tamm

AS Era Liisingu Inkassoteenused

KOMMENTAAR

Heili Sepp, justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja:

“Üldiselt ei ole ERA Liisingu tekstis otseseid valeväiteid, küll aga jääb eeskätt tänu kirja toonile ja stiilile mõnest õiguslikust nüansist eksitav või lihtsustatud mulje:

Eraõiguslikult on inkassofirmade tegevus käsitletav võla sissenõudmise teenuse osutamisena või ostetud nõuete sissenõudmisena. Spetsiifilisi eraõiguslikke norme, mis ostetud nõuete või teenusena teostatavat võlgade sissenõudmist reguleerivad, ei ole. Inkassofirma esitatud nõue, näiteks SMS-laenu tagasimaksmiseks, peab olema õiguslikult põhjendatud ja tõendatud, vastasel korral nõuet tasuda ei tule.

Nõue on õiguslikult põhjendatud, kui kõik nõude eeldused on täidetud. Laenu tagasimaksmise nõude puhul on eeldusteks laenulepingu sõlmimine laenusaaja ja laenuandja vahel ning laenusumma kättesaamine laenaja poolt.

Intresse tuleb laenatud rahalt maksta vastavalt lepingus kokkulepitule. Pooled võivad lepingus ette näha kui tahes suure intressi maksmise kohustuses, seda on mitmes oma lahendis tõdenud ka riigikohus. Viivisenõude puhul on kohtupraktika tasumisele kuuluva viivisesumma piiranud üldjuhul laenuvõla suurusega, suurema summa nõudmise korral peab täiendavaid asjaolusid tõendama nõude esitaja.

Lisaks laenusummale, intressidele ja viivisele nõuavad inkassofirmad sageli ka sissenõudmisteenuse hüvitamist. Selline teenustasu on käsitletav võlausaldaja tehtud kulutustena võla sissenõudmiseks ning vaadeldav kahjuna, mis kuulub maksmisele tõendatud summa ulatuses. Tõendina ei piisa inkassofirma väitest, et nende teenustasu on kakssada krooni ja see tuleb nüüd laenuvõtjal tasuda. Kulutused on võlausaldajal kahjuks ainult siis, kui need on põhjendatu ja vajalikud. Inkassofirma teenuse kasutamist ei saa alati pidada põhjendatuks ja vajalikuks ning ei ole seega võlausaldaja kantud kahju.

Seda, kas laenuvõtmise puhul võib tegemist olla kuriteoga — olgu siis kelmuse, varguse või omastamisega –, ei otsusta kindlasti mitte liisingufirma, vaid kuriteoteate saanud uurimisasutus või prokuratuur, kes võib ka kriminaalmenetlust mitte alustada, kui kuriteotunnuseid avalduses ei tuvastata.

Lõplikult otsustab süüküsimuse kohus, kes võib tõendite puudumisel ka isiku õigeks mõista; samal alusel võib ka prokuratuur juba varem menetluse lõpetada. Seega on eksitav väide: “Kavatseme kõikide pikaaegsete võlgnike vastu käsile võtta väga konkreetsed meetmed milleks on kohtu ja politsei poole pöördumine. Peate arvestama, et need meetmed toovad endaga kaasa väga pika ja keerulise protsessi ning lõpptulemus on Teile negatiivne.”

KarS §-de 199 ja 201 tsitaadid on iseenesest sisuliselt õiged, aga jääb arusaamatuks, mis seos on neil SMS-laenude võtmisega. Seega on ei puutu nendes sisalduv karistusähvardus kõnealusel juhul asjasse. Juriidilist diletantismi ja karistusõiguse mittetundmist demonstreerib eriti teravalt väide, mil puudub reaalse õiguspraktikaga igasugune seos: “Lisaks saamata jäänud tulule on SMS Laen saanud ka otsest kahju Teie omastatud ehk laenatud raha näol, seda võib käsitleda ka vargusena.” Küll aga võib juhul, kui leiab tõendamist, et isik juba laenu võttes kavatses laenu mitte tagasi maksta, olla tegemist kelmuse kui kuriteoga.

Kokkuvõtteks võib öelda, et inkassofirma kirjades esitatud õiguslikud väited ja viited on esitatud viisil, mis jätab laenu tagasimaksega viivitamise juriidilistest tagajärgedest raskema pildi, kui ilmtingimata tegelikult juhtub. Sellegipoolest aga soovitaks enne kiirlaenu võtmist tõsiselt mõelda, kas laenatu tagasimaksmine ja intress on jõukohane ning kas kiire rahasumma saamine praegu kaalub üles võimalikud tagajärjed, sealhulgas inkassofirma pühendunud tähelepanu, tulevikus.”

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines