Laenubuum luuakse riigitüüri juures

Lihtinimeste laenubuumist pole Eestis kõrvale jäänud ka riigikogu ja valitsuse liikmed: kokku on rahvaesindajad ja riigijuhid mitmesugusel otstarbel laenanud ligi 70 miljonit krooni.

Kõige levinumad laenukoormused on riigikogus seotud eluaseme soetamise ning auto liisimisega. Ligi viiendikul rahvaesindajatest on kaelas üle miljoni krooni ulatuv võlg, kümmekond riigikogulast võlgneb aga pangale üle kahe miljoni krooni, kirjutab SL Õhtuleht.

Kõige kopsakaimat laenukoormust kannab suurtalumees Tiit Niilo, kes füüsilisest isikust ettevõtjana on uue lüpsifarmi rajamiseks laenanud üle kaheksa miljoni krooni. Teine Toompeal istuv suurtalunik Ivari Padar kannab panga ees 1,2 miljoni krooni suurust eluasemelaenukohustust.

Reformierakondlasel Meelis Atonenil on SEB Eesti Ühispangas laenulimiit rohkem kui 3,7 miljoni krooni ulatuses, millest kasutusele on võetud ligi 2,5 miljonit. Märkimisväärne on veel see, et kokku on Atonenil ühishüpoteek Ühispanga kasuks koguni 4 875 000 krooni ulatuses.

Rain Rosimannus on aga üks riigikogu aktiivsemaid laenajaid. Tema nimel on nii kodulaen, õppelaen kui ka soovilaen kokku ligi 3,5 miljoni krooni ulatuses.

Valitsuse suurim laenaja on haridusminister Mailis Reps. Tal on üle kahe miljoni krooni eluasemelaenu ning lisaks autoliising, mis ületab 150 000 krooni. Palju ei jää maha ka Keskerakonna esimehest majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, kes on kodu soetamiseks laenanud üle 1,6 miljoni krooni.

Laenukoormusest on vabad vaid viis ministrit — peaminister Andrus Ansip, põllumajandusminister Ester Tuiksoo, kultuuriminister Raivo Palmaru, keskkonnaminister Villu Reiljan ja rahvastikuminister Paul-Erik Rummo.

On ka üksikuid eraisikutelt laenajaid. Näiteks on Küllo Arjakasel võlg eraisikutele 50 000 krooni ning Kristiina Ojulandil 135 000 krooni. Jaanus Rahumägi võlg eraisiku ees väljendub aga juba käibelt kadunud rahas: 511 937,5 Saksa marka.

Teistest kõrgetel kohtadel olevatest inimestest on näiteks kaitseväe juhatajal Tarmo Kõutsil pangalaen 311 276 krooni, õiguskantsler Allar Jõksil 1,1 miljonit krooni ning Eesti Panga presidendil Andres Lipstokil 395 000 krooni.

Majanduslike huvide deklaratsiooni kohaselt on president Arnold Rüütlil Saaremaal Laimjala vallas ligi 52,5 hektarit maatulundusmaad, mida on veidi üle viie hektari rohkem kui eelmisel aastal. Rüütel on deklareerinud elamu Tartus, korteri Tallinnas ning 5,9 hektarit maatulundusmaad ja poolelioleva maja Saaremaal Laimjala vallas. Samuti on Rüütlil Laimjala vallas 21,07, 10,96, 9,43 ja 5,9 hektari suurused tükid maatulundusmaad.

Eelmise deklaratsiooniga võrreldes on Rüütel deklareerinud samas veel 4,95 ja 0,1688 hektari suurused maatükid. Rüütel saab seitsmekordset Eesti keskmist palka, mis oli deklaratsiooni esitamise ajal 60 830 krooni kuus. Lisaks sai president Põllumajandusülikooli emeriitprofessori tasu ning ühekordset autoritasu. Rüütel on võtnud Hansapangast kodu renoveerimiseks laenu, millest 19 367 krooni on veel tagasi maksmata. Sõidukitest kuulub Rüütlile 2003. aasta sõudepaat Kasse 430.