Läbirääkimised õpetajate järgmise aasta palga üle jäid ära

 (49)
Läbirääkimised õpetajate järgmise aasta palga üle jäid ära
Foto: Tanel Meos

Täna Tallinnas aset leidma pidanud kolmepoolsed läbirääkimised õpetajate töötasu järgmise aasta alammäära kehtestamise üle jäid ära, sest kohalike omavalitsuste liitude esindajad – Eesti Maaomavalitsuste Liit ning Eesti Linnade Liit – saabusid läbirääkimistele ilma volitusteta.

Läbirääkimiste asemel toimus üldine arutelu, mille fookuses oli õpetajate palk ning hariduse üldine rahastamine, teatas haridusministeerium.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksool oli siiski hea meel, et osapooled jõudsid ühe laua taha ning olid ühel nõul – õpetaja palga tõstmine on esmane prioriteet. Samas peab minister kahetsusväärseks, et omavalitsused ei andnud oma esindusorganisatsioonidele reaalseid õigusi läbirääkimistel osalemiseks, sest valdavale enamusele õpetajatest maksavad palka siiski kohalikud omavalitsused.

„Seadusjärgsed läbirääkimised on korduvalt ebaõnnestunud just seetõttu, et kohalike omavalitsuste esindusühingud pole saanud liikmetelt vajalikke volitusi,“ rõhutas minister. „Samas on ju kõigi huvides, et palgakokkulepe õpetajate tööandjate – kohalike omavalitsuste – ja õpetajate esindajate vahel riigi osalusel ka saavutatakse.“

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi lepitakse järgmise aasta õpetajate palgaalammäärades kokku kolmepoolsetel läbirääkimistel, millest võtavad osa õpetajate registreeritud ühenduste (Eesti Õpetajate Liit, Eesti Haridustöötajate Liit), üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude (Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit) ning valitsuse volitatud esindajad. Kui läbirääkimistel kokkuleppele ei jõuta, otsustab alammäärade suuruse valitsus.

Seotud lood:

Hariduskorralduse kaasajastamise üks peamine eesmärk on tõsta järgmisest aastast õpetajate kõige madalam palgaalammäär vähemalt 700 euroni ning keskmine palk vähemalt 840 euroni. Aastal 2011 oli õpetaja keskmine palk 793 eurot. Õpetaja palga osakaal on Eesti üldhariduskuludest 36% , kuid näiteks OECD riikides keskmiselt ca 60%.

Riik lähtub õpetaja tööajakorralduses põhimõttest, et õpetaja amet on tervik ning kõik tegevused peavad mahtuma nädalas 35 töötunni sisse. Õpetaja kõik tööülesanded peavad olema kirjas töölepingus, mahtuma tööaja sisse ning peegelduma ka sissetulekus. Täna lähtutakse õpetajale palga määramisel eelkõige klassi ees seistud tundidest, mis on ka üks õpetaja ülekoormatuse põhjus.