"Ma ei plaani riigikogust lahkuda," kinnitas riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Lauri Laasi Delfile.

Harju maakohus mõistis mullu oktoobris riigikogu liikmed Priit Toobali ja Lauri Laasi süüdi eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises ning Toobali süüdi lisaks veel dokumendi võltsimises. Sama otsus tehti ka Tallinna ringkonnakohtus. Kahe päeva pärast, 20. novembril teeb oma otsuse riigikohus.

Kui otsus peaks tulema süüdimõistev, peavad nii Toobal kui Laasi parlamendi liikme kohalt tagasi astuma.

Riigiprokuratuur esitas 2014. aasta aprillis keskerakondlastest riigikogu liikmetele Priit Toobalile ja Lauri Laasile süüdistuse kuriteos ning saatis nende kriminaalasja kohtusse. Lisaks oli kohtu all ka Ivor Onksion ning juriidilise isikuna Keskerakond.

Toobal ja Laasi said süüdistuse eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises ning Toobalit süüdistatakse lisaks veel dokumendi võltsimises.

MTÜ Eesti Keskerakond võltsis süüdistus kohaselt dokumente juriidilise isikuna ning Ivor Onksion sai süüdistuse eraviisilises jälitustegevuses ja sõnumisaladuse rikkumises.

Süüdistuse järgi kallutasid Toobal ja Laasi Ivor Onksioni eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele ehk mahitasid teda ebaseaduslikult sisenema Hannes Rummi (SDE) meilikontole ja edastama neile seal olevaid e-kirju. Kaitsepolitsei uurimise järgi olevat Onksioni toodud kirjades sisalduv info jõudnud isegi Edgar Savisaareni, kirjutas Eesti Ekspress.

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal sai ka süüdistuse selles, et ta võltsis viit Keskerakonna kassa sissetuleku orderit, mis kajastavad tegelikkuses mitte toimunud sularahaannetusi kokku 11 030,28 eurot.

Toobal ja Laasi ei ole ühtegi süüdistust omaks võtnud. Ivor Onksion tunnistas end kohtuprotsessil esitatud süüdistuses osaliselt süüdi. Riigikohus teeb oma otsuse 20. novembril.

Kui riigikohus peaks nõustuma varasemate astmete otsustega, siis peavad Toobal ja Laasi lahkuma nii riigikogust kui ka Keskerakonnast. Nimelt näevad põhiseadus ja riigikogu liikme staatuse seadus ette, et saadiku volitused lõpevad enne tähtaega, kui jõustub teda süüdi mõistev kohtuotsus.

Seejärel on riigikohtul otsuse langetamiseks aega üks kuu, vajadusel saab otsuse tegemise tähtaega ka pikendada.