"Kogu see kiirelt arenenud lugu töötu- ja haigekassa reservide osas on kahjuks tüüpiline näide valitsuse jõupoliitikast ja Reformierakonna tahtmise läbisurumisest. Jääb mulje, justkui oleks mõnel hämaral õhtutunnil tulnud Stenbockis keegi reformierakondlastest heale mõttele, kuidas liiga iseseisvaid riigiasutusi pisut kohitseda ning ühtlasi valitsuse kontrolli alla lihtsa vaevaga raha juurde teenida," lausus Laasi Delfile.

Laasi tunnistas, et Reformierakonna välja otsitud ja rahanumbrid näevad head välja, kuid tema sõnul ei saa lubada sel end pimestada. "Ilmselt kõige enam teeb ettevaatlikuks asjaolu, kuidas oma plaani mõõdutundetult kiidetakse ning luuakse kuvand kui Eesti jaoks hädavajalikust ettevõtmisest," leidis Laasi.

Ta juhtis tähelepanu, et vaatamata osavale retoorikale olid mõtte vastu Eesti Arstide Liit ning töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. Asja ei pidanud õigeks ei ametiühingud  ega tööandjad. "Loomulikult mõistame, et need, kellelt tahetakse raha ära võtta, asuvad protesteerima, kuid antud juhul on ülioluline märgata, kuidas protesti põhjendatakse," lausus Laasi.

Arstid rõhutasid oma pöördumises reservide olemasolu olulisust, et patsiendid ei jääks arstiabita ka siis, kui haigekassa tulud vähenevad või kulud näiteks katastroofi või epideemia tõttu ootamatult suurenevad.

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel tõi Laasi sõnul esile, et töötukassa reservide näol on tegemist Eesti töötajate ja tööandjate kindlustusrahaga, mis on sihtotstarbeline ning mille kasutamine millekski muuks saab täiesti põhimõtteliseks probleemiks.

"Nii tööandjaid kui töötajaid koondavad liidud ei nõustu samuti valitsuse kavaga – peamise ohuna nähakse tulevikus olukorda, kus töötukassa võib kaotada oma võimekuse täita talle seadusega pandud kohustusi. See vastuseis päädis Ametiühingute keskliidu algatusega, kus hakati koguma allkirju reservide konsolideerimise vastu," lisas Laasi.

Laasi sõnul oleks mõista võinud ehk pakkumist koostööplaaniks – näiteks see, et riigikassa spetsialistid nõustavad, kuidas säästlikumalt ning tulusamalt reserve investeerida. Mõista oleks võinud ka sedagi kui valitsus pakkunuks välja reservide osalise kasutuselevõtu, olgu siis ravijärjekordade lühendamiseks või töökohtade loomise ergutamiseks. 

"Nii jääb sisuliselt mulje, ettegemist on jõumeetodil raha „juurde” leidmisega. Äkki polegi riigi rahaasjadnii korras, nagu minister Ligi pidevalt kinnitab?" kahtlustas Laasi.