Laari kiri parteikaaslastele: kas Rahvaliidust on kasu?
Laar kutsub erakonda järele mõtlema, kas Rahvaliidu kaasamine koalitsiooni aitab kaasa eelarve tasakaalustamisele ja tööhõive toetamisele ilma, et selleks peaks Eesti ettevõtluse “kõri maksudega nöörima”. Laari sõnul on oht, et ka Rahvaliidu puhul võivad tekkida samad erimeelsused, mis põhjustasid lahkumineku sotsiaaldemokraatidega. Samas toonitab Laar, et otsustamisel tuleb emotsioonid uue partneri suhtes maha suruda ning hetkel paremat kokkulepet polnud võimalik saavutada.
Laar rõhutab, et hetkel on IRLil mõtet saavutatud kokkulepe eelarve tasakaalu otsimiseks vastu võtta, lisades sellele aga oma seisukoha, et nende meelest on tegemist pooliku lahendusega, mistõttu valitsusel tuleb tööd eelarve tasakaalu viimiseks jätkata. IRLi esimehe mainitud numbrid on sünged: tõenäoliselt tuleb käesoleva aasta eelarvet kärpida rohkem kui 6,5 miljardit krooni, järgmisel aastal veel vähemalt 8,8 miljardit.
Äsjastel läbirääkimistel õnnestus Laari sõnul saavutada seda, et 2009. aasta eelarve kärpimist suurendati 6,25 miljardini tõmmates täiendavalt kokku ministeeriumite tegevuskulusid, töötukindlustusmakse tõus langeb 4,2 protsendile, varade planeeritud müüki vähendati 2010. aasta plaanis 0,5 miljardi võrra, suurendati valitsuse tegevuskulude kärpe osakaalu eelarves ja viidi sisse meetmeid tööpuuduse vastu.
Järgneb kokkuvõte Mart Laari erakonnakaaslastele saadetud kirjast
“Pole mingi saladus, et volikogu koguneb olukorras, kus Eesti majanduse on kriitilises seisus. Tegelikult seisame kogu Eestiga murdepunktis. Jah, oleme eelmise koalitsiooniga teinud tõsist tööd ja suutnud astuda samme eelarve tasakaalus hoidmiseks. Seetõttu kuulub Eesti nende väheste riikide hulka Euroopas, kelle eelarve puudujääk ei ületa kolme protsenti. Samas tuleb tunnistada, et kui oleksime suutnud otsustada kiiremini, ei seisaks me praegu, 2009. aasta teisel poolel sedavõrd valusate otsuste ees,” kirjutab Laar.
“Koalitsiooni hoidmiseks andsime korduvalt järele, see võimaldas meil küll eelarvet kärpida, kuid tihti teha seda otsekui maniküürikääridega kassi saba lõigates ehk hästi väikeste tükkide kaupa. Oleks Eesti suutnud aasta algul teha ära need otsused, mida praeguseks teinud oleme, ei seisaks me praegu selliste valikute ees,” leiab IRLi liider.
“Paraku ei aidanud needki järeleandmised koalitsiooni hoida. Nii nagu karta, tungis lähenevate valimiste ees poliitika valitsusse sisse ning sellel ajal, kui maja igast otsast põles, otsustasid sotsiaaldemokraadid võitluses töölepinguseaduse ümber tõsta klassivõitluse tõrviku. Töölepinguseaduse muutmisest tuleva 1,1 miljardita pole sellel aastal eelarve tulusid-kulusid tasakaalus hoida aga võimalik,” nendib Laar.
Laari sõnul on nüüd jõutud järgnevasse olukorda:
- Eestis on võimul vähemusvalitsus, kellel on riigikogus 50 häält ja kes on deklareerinud üheselt oma soovi hoida eelarve puudujääk alla kolme protsendi piiri.
- Eelarve permanentse kärpimise olukorras on valitsus küll tegelenud ka sammudega tööpuuduse kasvu pidurdumiseks, kuid siin on tegevus alles väga algjärgus.
- Selleks, et mitte lasta Eestit aasta lõpuks pankrotti tuleb rahandusministeeriumi hinnangul kärpida 2009. aasta eelarvet 6,1 miljardit, Eesti Panga hinnangul 6,5 — senised kogemused sedalaadi ennustuste kohta osutavad, et needki numbrid on ilmselt liig optimistlikud. Kokkuvõttes — alla 6,5 miljardilise kärpe Eesti välja ei mängi. Sellest on riigikogule hetkel kärpe-eelnõuna esitatud 3,4 miljardit. Aega otsustamiseks on kuu, muidu tuleb kärpida rohkem.
- Selleks, et hoida järgmisel aastal Eestit vee peal ehk 2,9-protsendilises defitsiidis, tuleb lisaks praeguseks juba tehtud otsustele kärpida eelarvet veel vähemalt 8,8 miljardit krooni.
“See on olukord, milles IRL moodustas Reformierakonna ettepanekule vastu tulles delegatsiooni läbirääkimiste pidamiseks uue koalitsiooni moodustamiseks Rahvaliiduga. Läbirääkimiste eelduseks oli Rahvaliidu toetus töölepinguseaduse parandustele, mida Rahvaliit ka andis,” selgitas Laar positsioone.
Laari väitel jõuti läbirääkimiste käigus neljapäevaks ühisosa kirjapanekuni, mis neljapäeval erakondade juhatustele esitati. Nii Rahvaliit kui ka IRLi juhatus lükkasid selle tagasi.
IRLi juhatus volitas läbirääkijaid muutma koalitsioonilepingut järgmises suunas:
- 2009. aasta kokkuhoiu vajadus on selgelt allahinnatud. Pakutud 6 miljardilise kärpe asemel tuleb kärpida minimaalselt 6,5 miljardit, tegelikult ilmselt veelgi rohkem.
-Töötukindlustusmakse tõus 4,5%-le on vastuvõetamatu. Eelarve puudujääki ei saa lahendada maksude lihtsa tõstmisega, eriti kui see puudutab sedavõrd selgelt tööjõukulusid puudutavat maksu nagu seda on töötukindlustusmaks. Retoorika, et tegemist pole maksu vaid maksega on demagoogia, mis meid edasi ei aita. Pakutud maksumäära tuleks alandada, selle mõttekust tervikuna kaaluda.
- Plaan katta eelarve puudujääki 2010. aastal sedavõrd suures ulatuses varade müügist on ebarealistlik. Seda tuleb oluliselt kärpida, muidu petame iseennast.
- Eelarve kokkutõmbamisel tuleb eelistada läbivaid riiklike kulutuste kärpeid maksude tõstmisele, riigi kulude kokkutõmbamise osakaalu eelarve tasakaalu viimisel tuleb selgelt suurendada.
- Lepingu eelnõusse tuleb viia sätted, mis käivitavad reaalselt programmid ettevõtluse elavdamiseks, uute töökohtade loomiseks ja olemasolevate säilitamiseks.
“Sellelt aluselt jätkasime läbirääkimisi, jõudes nende lõpul uue ühisosani, mille esmaspäeval volikogule esitasime. Võin kinnitada, et nimetatud koosseisus paremat tulemust, kui see kokkulepe polnud võimalik saavutada,” tunnistas IRLi juht.
“Ühelt poolt võime olla rõõmsad, et meil õnnestus ühisosa IRLi juhatuse poolt määratud suunas liigutada, teisalt pole saavutatud kokkulepe piisav ei eelarve tulude ja kulude tasakaalu viimiseks ega Eesti kriisist välja viimiseks,” arutleb Laar.
“Läbirääkimistel osalesid seejuures praktiliselt eranditult vaid IRL ja Reformierakond, Rahvaliidu delegatsioon vaatas toimuvat pealt, olles kaevunud oma punaste joonte taha, mis kaugemale minevad kokkulepped juba ette välistas,” jagas ta muljeid. “On selgelt näha, et samasuguse hoiaku jätkumisel või tugevnemisel on pea võimatu ette kujutada, kust peaksid järgnevad kärped reaalsuses tulema, kuigi koalitsioonileppes on ilusasti kirjutatud, et vähemalt pool nendest peaksid tulema valitsemiskulude kokkutõmbamisest. Paraku on enamus kohtadest, kus kärpeid võiks teha, Rahvaliidu poolt välistatud. Arvestades Rahvaliidus tegutsevaid poliitikuid pole paraku ka kahtlust, et koalitsiooni sõlmides ja valimiste lähenedes, surve „populaarsete“ otsuste tegemiseks vaid kasvab, mistõttu pole välistatud samasugune konflikt, nagu tekkis sotsiaaldemokraatidega. Kõigele lisaks on ka praeguse seisuga 2010. aasta eelarvekavas üle poole miljardini ulatuv auk, millele lahendust loodav koalitsioon kokku leppida ei suutnud.”
Laari väitel õnnestus IRLil kõnelustel saavutada järgmist:
- 2009. aasta eelarve kokkutõmbamisvajadust suurendati 6,25 miljardini, mille teostamiseks tõmmatakse täiendavalt kokku ministeeriumite tegevuskulusid.
- 4,5% töötukindlustusmakse tõus langeb 4,2%-le.
- Varade planeeritud müüki vähendati 2010. aasta plaanis 0,5 miljardi võrra, täpsustades samas, mida ja kuidas müüakse.
- Suurendatakse valitsuse tegevuskulude kärpe osakaalu eelarves.
- Sisse viidi mitmeid meetmeid võitluseks tööpuuduse vastu.
Küsimus: kas Rahvaliidu kaasamine aitab?
“Nagu näha, õnnestus meil astuda samm õiges suunas, samas jäi see samm lühikeseks. Sellele vaatamata on poolik samm parem kui lõputu vaidlemine, mistõttu leian, et hetkel on IRLil mõtet saavutatud kokkulepe eelarve tasakaalu otsimiseks vastu võtta, lisades sellele aga oma seisukoha, et meie meelest on tegemist pooliku lahendusega, mistõttu valitsusel tuleb tööd eelarve tasakaalu viimiseks jätkata,” võtab IRLi esimees lõpetuseks jutu kokku.
“Teiseks peab volikogu langetama otsuse, kas eelpoolmainitud kava teostamiseks on vajalik praeguse vähemusvalitsuse baasilt uue koalitsiooni sõlmimine kaasates valitsusse Rahvaliit. Tegemist on tõsise otsusega, mille tegemisel ei tohi me lähtuda mitte poliitilistest kaalutlustest ega emotsioonidest, vaid sellest, mis on Eestile parem,” jätkab ta.
IRLi esimehe sõnul tuleb otsustamisel suruda “mina” tahaplaanile ning lähtuda Rahvaliidu kaasamise otsustamisel vastusest ühele küsimusele: “Kas Rahvaliidu kaasamine valitsusse aitab kaasa eelarve tulude ja kulude tasakaalu viimiseks möödapääsmatute otsuste langetamisele ning
uute töökohtade loomiseks ja olemasolevate hoidmiseks vajalike programmide käivitamisele, mis eeldab, et toetame Eesti ettevõtlust ega nööri tema kõri kõrgete maksudega kinni.”
