Laar tööandjate manifesti materdama ei torma
"Ma ei soovi diskuteerida selle kohatu, imperatiivses stiilis manifestiks kutsutud teksti üle. See lõhub sidusust meie ühiskonnas. Usun, et manifesti autorid ei esinda Eesti ettevõtjate enamuse mõtteid," teatas Ansip vastuseks Äripäeva manifestist ajendatud küsimustele. Ettevõtjad on peaministri reageeringust hämmingus, kirjutas ajaleht. Teist meelt oli tööandjate tegevusprogrammi suhtes IRL-i esimees Mart Laar, kelle sõnul on dokumendis palju õigeid ja arutelu väärivaid mõtteid, kuigi on ka paar sellist, mis ei ole tema hinnangul teostatavad, teatas BNS.
"Ükskõik kui ebameeldivad tööandjate manifestid võivad algul tunduda - nagu oli ka 2007. aasta manifest, mis suuresti läks täide ja millest paljud ettepanekud jõudsid hiljem Eesti poliitikasse -, ei tähenda see, et dokument tuleks maha kanda, ehkki ka mitte seda, et sellega tuleks täielikult nõustuda," ütles Laar BNS-ile.
Küll aga tuleb tema sõnul nõustuda vajadusega jätkata tasakaalus eelarvepoliitikat, muuta riigivalitsemine efektiivsemaks, arendades muuhulgas e-teenuseid, ning kaotada riigiametnike suuremad eelised, nagu nende põhjendamatult kõrged koondamishüvitised. Kuigi uue avaliku teenistuse seaduse menetlemine on parlamendis takerdunud, on hüvede küsimus tema sõnul lahendatav eraldi seadusega.
Positiivsena tõi ta manifestist esile veel soovi hoida maksusüsteem stabiilsena ning seada sotsiaalmaksule ülempiir, milleks on tema kinnitusel olemas ka poliitiline kokkulepe. Lisaks peaks valitsus tema hinnangul arutama töötuskindlustusmakse alandamist kas järgmisest või ülejärgmisest aastast eesmärgiga viia see järk-järgult kriisieelsele tasemele.
Laari sõnul tuleb jätkata ka aktiivset tööhõive- ja välismajanduspoliitikat ning rohkem tähelepanu pöörata haridusküsimustele. Tööandjate pakutud konkreetse lahendusega, kus muuseas soovitatakse kõrghariduses üle minna tasulisele õppekorraldusele, ei saa tema hinnangul siiski nõustuda. "See on küsimus, kus tuleb maha istuda ja arutada, milline on parim viis, et Eesti haridussüsteem oleks väga heal tasemel, võimaldaks võimekatel inimestel saada korraliku hariduse ja samal ajal toetada neid noori, kes soovivad end täiendada Eestist väljaspool," lausus ta.
Rääkides tööandjate soovist kergitada veelgi pensioniiga, ütles Laar, et vanema põlvkonna toimetulek on tähtis, kuid kõigepealt tuleb keskenduda keskmise eluea tõstmisele. "Alles siis, kui sellega oleme hakkama saanud, saame rääkida muudest otsustest. Praegu pole pensioniea tõstmine see samm, mida tuleks astuda," kinnitas ta.
Tööandjad soovitavad aastatel 2011-2015 muuhulgas muuta sotsiaalmaksu sarnaselt tulumaksuga töötaja brutopalgalt arvestatavaks maksuks, võimaldada tööandjal vabaneda kollektiivlepingus sätestatud tingimustest pärast kollektiivlepingu kehtivusaja lõppu, kaotada toetusstreikide korraldamise võimalus, tõsta riikliku vanaduspensioni iga vähemalt 67. eluaastani, reformida töövaidluskomisjonide tööd ja parandada suhteid Venemaaga.
