Laar peab lõppenud aastat edukaks

Peaminister Mart Laari sõnul tõi lõppev aasta Eestile palju positiivset ja ka negatiivset, kuid lõppkokkuvõttes kaaluvad plussid siiski miinused üles.

Lõppevas aastas on olnud nii õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi, mis on sageli omavahel üsna tihedalt seotud, kirjutas Laar SL Õhtulehes.

Peaministri sõnul on üheselt raske määratleda, kas lõppeval aastal täie teravusega üles kerkinud sotsiaalsed probleemid nagu kõrge tööpuudus, ühiskonna kihistumine ning ähvardav demograafiline tulevik tuleb kanda aasta pluss- või miinuspoolele.

“Eestit on need probleemid vahest veelgi teravamal kujul vaevanud tegelikult ju läbi kogu taasiseseisvumise perioodi. Praeguseks oleme oma arengus aga jõudnud nii kaugele, et oleme hakanud enda ees seisvaid ülesandeid paremini teadvustama,” märkis Laar.

Laari sõnul ei ole Eestis igaühel hea elada ja see on probleem, millega saab ja peab tegelema.

Aasta suurimate õnnestumistena tõi peaminister esile järgmised asjad:

* Sotsiaalkindlustuse seaduste pakett, eriti kogumiskindlustuse seaduse vastuvõtmine. See tagab Eesti vanemale põlvkonnale tulevikku vaadates niisuguse elatustaseme, mida ta väärib.

* Tsiviilseadustiku vastuvõtmine, mis garanteerib inimesele oma riigiga suhtlemisel senisest suuremad õigused ning võimalused kaitsta oma huvisid.

* Erastamise lõpetamine ja erastamisagentuuri sulgemine.

* Läbimurre NATO ja Euroopa Liidu suunas, OSCE missiooni lahkumine Eestist.

* SAPARDi programmi käivitumine ja positiivsed nihked Eesti põllumajanduses.

* Kutseharidusreformi käivitamine ning kõrgharidusreformi algatamine.

* Teadus- ja arendustegevuse süsteemi uuendamine ja kokkuleppe saavutamine selle rahastamise mahtude osas lähemateks aastateks.

* Politsei vaikne, kuid edukas tegevus võitluses piraatkaubanduse, metallivarguste ja salakütuse vastu, mis kajastub otseselt ja selgelt tulude kasvus riigieelarves.

* Eesti elu valupunktide lahendamisele suunatud rahvusliku kokkuleppe algatamine.

* Eesti kultuurile, sportlastele, riigile ja poliitikutele maailmas osaks saanud tunnustus. Alates neljanda kohaga maailma majandusvabaduse indeksi tabelis ja lõpetades võiduga Eurovisioni lauluvõistlusel.

Negatiivsena tõi Laar lõppevast aastast esile kümme asja:

* Metanoolitragöödia Pärnumaal.

* Liiga kõrgena püsinud tööpuuduse tase.

* Tagasilöögid maailma majanduses, mis kahtlemata avaldasid mõju ka Eesti arengule.

* Raudteeliikluse katkemine mitmel pool Eestis, mis aasta teisel poolel küll taastati.

* Presidendi valimise kampaania käigus ohverdatud haldusterritoriaalne reform.

* Suutmatus anda enne juuniküüditamise 60. aastapäeva hinnang kommunismile kui kuritegelikule ideoloogiale.

* Pumppüssiskandaal, mille tekkes pole peaministril küll kedagi teist kui ainult iseennast süüdistada.

* Jätkuv ebaselgus kohalike omavalitsuste tulubaasi suhtes, mis võib viia enamiku omavalitsusi 2002. aastal majanduslikult üsna raskesse olukorda.

* Võimuvõitlus ja võimukriisid Eesti suuremates linnades.

* Valitsuskoalitsiooni lagunemine.

“Kokkuvõttes võib tõdeda, et plussid-miinused on lõppevat aastat vaadates ühelt poolt küll tasakaalus, teiselt poolt tundub, et tulevikku vaadates kaalub plusspool miinuse siiski üles,” nentis peaminister.

Tema sõnul tähistab 2001. aasta üleminekuperioodi sisulist lõppu Eestis, mis on igal juhul positiivne. “Usun, et võimalikest probleemidest hoolimata kujuneb järgmine aasta Eestile positiivseks,” lisas ta.