Laar näeb Toompeal keskerakondlikku tonti

 (83)
Mart Laar
AFP/Scanpix

Mart Laar hoiatab, et kui paremerakonnad lähevad riigikogu valimistele killustatult, võib riigi tasandil võib korduda Tallinna stsenaarium, kus Keskerakonnal on ainuvõim.

Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni liige Mart Laar ütleb Eesti Päevalehe antud intervjuus, et tavaline poliitiline nägelemine, ei paku talle huvi. „Loomulikult on traagiline vaadata paremjõudude lõhestatust. See, kuidas mõni mees oma isiklike ambitsioonide tõttu aktiivselt takistab tugeva jõu loomist paremal tiival.”

Mart Laar peab silmas Res Publica esimeest Taavi Veskimäge. Möödunud nädalavahetusel loobus Res Publica volikogu Isamaaliiduga ühinemisplaanide arutamisest.

Tema sõnul on paremerakondadel kohustus tulevateks riigikogu valimisteks jõud liita. Killustatult valimistele minemine on väga halb, lisab Laar. „Sest osal erakondadel tekib küsimus, kas minnakse üle künnise või mitte. Ehk kõik need hääled lähevad kaotsi ehk siis lähevad võitjaerakonnale ja tekib samasugune olukord nagu praegu Tallinna volikogus [Keskerakonnal on seal absoluutne enamus]. See on see reaalsus.”

Küsimusele, mis teda Eestis häirib, vastab Laar: „Mingil määral selline saabunud seisak, otsustamatus. Aga samas pole ka midagi parata — ega ükski riik ja rahvas ei kannata välja sellist pidevat tormilist tegutsemist, mis iseloomustas Isamaaliidu valitsemist. Vahel on ilmselt vaja rahulikumaid aegu.”

Laar teab taunitavaks ka seda, et Eestil puudub hetkel oma poliitika Euroopa Liidus. Selles küsimuses ei saa tema sõnul süüdistada välisministeeriumi.

Tegelikult on kõige esimene väljakutse demograafiline olukord, lausub Laar. „Kui me ei saavuta siin läbimurret, oleme väga suurtes probleemides. Saab ju panna väga selged mõõdetavad eesmärgid: mitu last võiks keskmiselt peres olla, milline on see iibe tase, mida me tahame saavutada — ja selle poole pürgida. Teiseks, kõik need võõrtööjõu sisse- ja mittesissetoomise küsimused.”

Demograafia muret aitaks Laari sõnul leevendada hea kasvukeskkonna kujundamine. „See tähendab eeskätt haridussüsteemi ja kõrgharidussüsteemi ehk kokkuvõttes raha. Lisaks peretoetused ja pere väärtustamine.”

Samas on Laari sõnul enamik asju Eestis siiski positiivsed. „Kui ma vaatan kas või seda Eesti noorte väärtushinnangute viimast uuringut, siis me oleme ikka väga palju edu saavutanud, kui me loeme, mida nad oluliseks peavad — sõprus, abivalmidus, peaaegu viimastel kohtadel on võim ja au ja kuulsus.”

Laari kohaselt on Eestis üles kasvamas väga tubli noorsugu, umbes nii, nagu 1930-ndatel aastatel. „Eesti elu läheb paremaks, ükskõik kuhu lähed. Inimesed on rõõmsamad, enesekindlamad, võtavad rohkem vastutust, on abivalmimad. Vaadake kas või liiklust, see pilt on läinud võrreldamatult paremaks.”