„Kuigi reaktsioon Venemaa sammudele pole olnud sedavõrd kiire ja tugev, kui vahel loodetakse, on see ometi esimesi kordi, kui Euroopa suudab ühiselt toimida ning oma positsioone esitada,“ lausus Laar IRLi pressiesindaja teatel.

Tema sõnul on sellel ka tulemusi: Venemaa on asunud tõsiselt muretsema isolatsiooni sattumise pärast ning sunnitud vähemalt teataval määral tagasi tõmbuma, mille näiteks on alanud tagasitõmbumine Pothist ning mujalt „puhvertsoonist“.

“Venemaa agressioon Gruusia vastu, on laiendanud Euroopa perspektiivi. Kui varem polnud Gruusiale ja Ukrainale Euroopa Liiduga liitumiseks perspektiivi andmisest mõtet tõsiselt rääkida, siis nüüd on see tõsiselt arutlusel“.

Euroopa on aru Laari sõnul mõistnud, et passiivsus oma naabruskonnas läheb kallimaks maksma kui aktiivne tegevus. Euroopa perspektiivi on tõusnud ka teised Lõuna-Kaukaasia maad, nagu Armeenia ja Aserbaidžaan, kes uues olukorras tunneb end samuti ohustatuna.”

Laar ütles ka, et Euroopa saab olla edukas vaid oma väärtustele tuginedes ning neid kaitstes. “Gruusias toimuv on näidanud, et vähemalt Venemaa suhtes pole mõtet arutada, kas parema tulemuse temaga suhtlemise annab väärtuspõhise välispoliitika või nn. reaalpoliitika.

„Reaalpoliitika Moskva suhtes lihtsalt ei tööta, nii nagu varem diktatuurriikides, nähakse Kremlis selles nõrkuse ilmingut.”

Laar kõneles foorumi osana korraldataval Euroope Noorte Liidrite Foorumil, lisaks osaleb ta Krynica foorumil kolmes paneelis, arutades Balti riikide eeskuju üle Ukrainale majandusreformide teostamisel, kommunismi kuritegusid ning olukorda Gruusias.