Laanjärv: KGB ründamine tähendanuks ohvreid

Kümme aastat tagasi Eestit juhtinud poliitikud lükkavad tagasi süüdistused, nagu jätnuks nad toona kasutamata võimaluse takistada KGB arhiivide äraviimist või hävitamist.

“Kui enne olime uhked, et taasiseseisvumine läks veretult, siis kas nüüd oleme kurvad, et haudu ei ole?” küsis ärritunult Olev Laanjärv, Savisaare valitsuse siseminister aastatel 1990-1992.

Laanjärve ägeduse põhjuseks on Riigikogu liikme Jüri Adamsi sõnad, et kohtu alla tuleks anda siinse KGB likvideerimislepingutele allakirjutanud poliitikud, sest nad ei teinud kõike võimalikku takistamaks julgeolekuarhiivide väljavedu.

Valitsuskoalitsiooni poliitikute ettepanekul teeb Riigikogu nüüd erikomisjoni uurimaks, kuidas KGB arhiivid siit ära viidi ja millised lepped Savisaare valitsus Moskvaga sõlmis.

Aastaid hiljem luges Laanjärv lehest, et 1991. aasta ühe suveöö pimeduse varjus viis kinnine veoauto siinse KGB peamajast ära 2500 agendi toimikud ning operatiivtoimikud viimaste julgeolekuoperatsioonide kohta.

Veel sügisel 1989 oli riigis 62 000 NSV Liidu sõjaväelast, teab kaitsejõudude peastaabi esimene ülem Ants Laaneots.

“KGB hoonete ründamine isegi augustiputshi järgselt lõppenuks relvakonfliktiga, sest NSV Liit poleks neid objekte niisama käest andnud,” usub Laaneots. “Pealegi, kes oleks rünnanud? Kaitseliit oli siis sama hea kui relvastamata Mahtra sõjavägi.”

Isamaaliitlane Adams tõestas küll pealtnäha vastupidist, astudes 26. augustil 1991 koos Jüri Estami, Viktor Korrovitsi, Viktor Niitsoo ja Lagle Parekiga Tartus Vanemuise tänaval KGB majja ning sundides julgeolekuohvitserid lahkuma.

Hoone arhiiviriiulitel ja seifides haigutas juba tühjus, nagu kõigis KGB tollastes rajooniosakondades, sest saladokumendid olid koondatud Tallinna, julgeoleku peamajja.

Eesti politsei ja piirivalve taaslooja Laanjärv isegi ei mõelnud üheksa aasta eest võimalusele anda rünnakukäsk Pagari tänava vallutamiseks. “Olnuks hunnik laipu,” on ta praegugi veendnud.

Hoopis radikaalsemal arvamusel oli aga tuline kaitseliitlane ja hilisem kaitseväe juhataja Johannes Kert, kes 1991. aasta augustiputshi järel püüdis julgustada Eesti võime KGB peamaja ründama.

Üks Kerdi toonaseid tagasihoidjaid oli piirivalve esimene peadirektor Andrus Öövel, kelle käe all oli üheksa aastat tagasi pool tuhat kumminuiadega relvastatud piirikaitsjat.

Pärast augustiputshi läbikukkumist ja Eesti kiiret taasiseseisvumist blokeeris Kaitseliit Pagari tänaval KGB maja, kontrollides hoonest väljujate kotte ja portfelle. Majja nad aga ei tunginud, mis väidetavalt andis viimastele KGBlastele võimaluse põletada agentuurkartoteek umbes 16 000 nimega.

Null-tulemusega lõppesid Savisaare valitsuse hilisemad katsed kallutada Moskvat Eesti NSV KGB likvideerimiskõnelustel loovutama Tallinnale julgeoleku agentuurarhiive.