"Oleme sel teemal lokku löönud juba terve aasta, mitte ainult siin, aga NATO tasandil ka," kommenteeris kindral Laaneots Venemaa sõjalisi arenguid Balti riikide ümbruses. "Meile on arusaamatu, miks nad seda teevad, sest minu arusaama järgi on Balti regioon olnud 20 aastat kõige rahumeelsem nii Euroopas kui kogu maailmas."

"Muidugi tekitab see mingil määral ärevust mitte ainult meil, vaid ka NATOs, sest NATO tervikuna kannab meie eest vastutust," kommeneeris Laaneots Venemaa sõjaliste võimekuse suurendamist Balti riikide läheduses. "See sunnib ka meid pingutama, et meil oleks mingi esmane enesekaitsevõime, et ei oleks lambakari mõne juhtoina juhtimisel, nagu 1939. aasta septembris, kus tõsteti käekesed üles ja anti alla, aga ohvrite arv oli protsentuaalselt palju suurem neist, kes hakkasid vastu."

Laaneotsa sõnul on Venemaa vägede suurendamine läänepiiril võibolla mingi rusikaviibutus või heidutus NATO suunal, et ärge laienege ida poole. "Teiseks teevad muret Moskva Ülikooli professor Dugini sõnad, kes väitis, et Moskva ootab muudatusi maailmas, et kui USA tõmbub tagasi, proovivad nad võibolla Balti riike uuesti oma kontrolli alla saada."

Laaneotsa hinnangul pole liigselt karta vaja. "Tavaline eesti inimene elagu rahulikult oma elu edasi. Ärgu olgu rehepapp ja teiseks peaks oma alaväärsuskompleksidest üle saama. Ajaloos on väga palju näiteid, kus väikesed rahvad on suurele agressorile vastu saanud, kui see asi on tõesti nii hulluks läinud. Tuletagem meelde kas või Soome Talvesõda või esimest Tšetšeenia sõda aastatel 1994-1996. Peab ise enda eest väljas olema, siis ei juhtu midagi. See on ka suur heidutusmoment, kui võimalik ründaja teab, et see rahvas hakkab niikuinii vastu. Kõike tuleb rahulikult võtta, teha oma asju ja katsuda kodumaised asjad korda ajada."

Pikka intervjuud Ants Laaneotsaga loe nädalavahetusel Delfist!