"Ma olen mitmed korrad saanud ka telefonikõnesid, kus lubati teise ilma saata. Lubati ka vägivald vallandada ja ükskord ma isegi sunnitud sellise teesi välja andma ad hoc: ütlesin ka, et ärge unustage, et teil on siin pered ja meil on Kaitseliit - kui läheb vägivaldseks, siis mina küll vastutust ei võta teie perede julgeoleku eest," sõnas Laaneots rääkides 1990. aastate algusest, kui iseseisvumispüüdluste vastu olid loodud töölismalevad ja Kirde-Eestis räägiti eraldumisest, vahendasid ERR Uudised ETV saadet "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Ja see on ka võibolla pidurdanud, miks Eesti on ainuke tegelikult Balti riikidest, kus ei olnud ohvreid üleminekuprotsessi jooksul," sõnab kaitseväe juhataja.

14. oktoobril 1991 määras valitsus Ants Laaneotsa tollal veel mitte eksisteeriva peastaabi ülema kohusetäitjaks, alles kaks nädalat hiljem loodi valitsuse otsusega kaitsejõudude peastaap. 2006. aastal määras riigikogu ta kaitseväe juhatajaks.