"„Areng on olnud, ja tuntavalt,"“ hindas kaitseväe juhataja kaitseliidu
olukorda, vaadates kaitseliidu peastaabis malevapealike teabepäeval tagasi
oma viieaastasele ametiajale. „"Noormehel on skelett olemas. Musklid on ehk
puudu, aga need saab peale kasvatada,“" kirjeldas kaitseväe juhataja
kujundlikult oma nägemust kaitseliidu arengust viimasel viiel aastal.

Üks Laaneotsa selgeid juhtnööre malevapealikele oli iga, ka
reservväelase nõuetele mitte vastava vabatahtliku kaitseliitlase
rakendamine. "„Kõik kaitseliitlased tuleb struktuuridesse sisse kirjutada,
see on käsk,“" oli kaitseväe juhataja jõuline.

Rahulolu organisatsiooni arengusuundadega väljendas ka kaitseminister
Mart Laar. „"Näen kaitseliitu Eesti julgeoleku ühe tugisambana. Mulle kui
kaitseliitlasele on see organisatsioon äärmiselt oluline ja ma kavatsen
ministrina selliselt ka käituda,"“ kinnitas minister.

Konkreetselt peaks ministri toetus väljenduma kaitseliidu eelarve
püsimises kaheksa protsendi juures kaitse-eelarvest ning kaitseliitlase isikliku varustuse märkimisväärses paranemises juba järgmisel aastal. „"Jutt ei ole ainult suvevormist, jutt käib täielikust isiklikust varustusest,"“ kinnitas minister oma plaani tõsidust.

Kaitseliidu toimimist segavate probleemidena tõi Laaneots välja
tagalakeskuste puudumise ning kaitseminister kaitseliidu ülekoormamise
kõikvõimalike lisaülesannetega. „"Üks töö, mis meil ees seisab, on kõigi
nende kaitseliidu kaasamise plaanide kriitiline ülevaatamine. Ma oleksin
rõõmus, kui ma eksiksin, kuid praegu tundub mulle, et kaitseliit on liiga
kergekäeliselt vastus igale küsimusele, mis kriisiolukorras kerkib,“"
muretses minister Mart Laar.

Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots ja kaitseminister Mart Laar on ka
pikaaegsed kaitseliidu liikmed.