„Ma ei tahaks Kaitseliidus näha mitte 10 000, vaid 20 000-30 000 tegevliiget,” ütles Laaneots Võrumaa Teatajale. „Kui 1939. aastal oli 60 000 tegevliiget, siis miks ei võiks praegu olla 20 000.”

Laaneotsa sõnul pole Kaitseliidu liikmeskonna äkiline kasvatamine siiski võimalik ja mingisugust präänikut pole inimestele liitumise eest pakkuda.

Kaitseliitu ootavad Laaneotsa kinnitusel ees muutused. „Kaitseliit peab tegelema sellega, millega ta algselt on kutsutud tegelema ehk maakaitsega ehk siis moodustama üleriigilise turvavaiba,” selgitas ta.

Sellest peaks tõusma kasu eeskätt kohalikele omavalitsustele ja maavalitsustele, kellele Kaitseliit saab pakkuda abi julgeolekut puudutavates küsimustes, näiteks õnnetuste puhul. „See on Kaitseliidu pärusmaa ja selles me leppisime kokku. Kaitseliit saab uued ülesanded lähiajal ja põhimõtteliselt on see töö käivitunud,” sõnas Laaneots.

Kaitseliitlaste kasutamine tsiviilteenistuses vähendab vajadust kutsuda kriisiolukordade lahendamiseks appi ajateenijad. „Arvan, et paljudel juhtudel saab Kaitseliit tõhusamalt abi osutada,” ütles Laaneots.