Laaneots Aafrika missioonist: Eestile on tähtis hoida häid suhteid liitlastega
Kuna Eesti kuulub nii NATOsse kui Euroopa Liitu, siis on missioonidel osalemine sellise väikses riigi jaoks tähtis, ütles Laaneots. Ta lisas, et eriti arvestades Eesti asukohta ja positsiooni on väikeriigile tähtis hoida häid suhteid alliansi organisatsiooni suurriikidega.
"Meil on tähtis hoida häid suhteid NATO ja Euroopa Liidu suurriikidega ja Prantsusmaa on üks nendest," ütles Laaneots Delfile. Ta selgitas, et kui Eesti tahab saada abi kollektiivsest kaitsest, peab Eesti ka olema meeskonna liige ja panustama NATO ja Euroopa Liidu või suuriikide poolt läbi viidavatesse operatsioonidesse per capita arevestuses võrdselt.
„See on meeskonna mäng ja me peame ka ise võrdsed mängijad olema,“ lausus Laaneots.
Sisepoliitilises plaanis on Laaneotsa sõnul oluline see, et lõppemas on Eesti sõjaväelaste Afganistani mission, mis tähendab, et meie kaitseväelastel lõppeb võimalus saada sõjalist kogemust.
Sõjalise kogemuse saamine on Laaneotsa sõnul eriti tähtis kutselistele sõjaväelastele, sest välismissioonidel käivad ainult kutselised sõdurid ja ohvitserid.
„Peame pidama silmas ka seda, et kui kutselistel sõjaväelastel ei ole missioone, siis selle palgaga, mida nad rahuajal kodus saavad, on raske neid tegevteenistuses hoida,“ kõneles Laaneots.
Tema sõnul on tähtis, et kaitseväes jätkuks meeste juurdevool ja huvitatus kutselise sõjaväelase ametist, et kutselised üksused oleksid täis komplekteeritud ja saaksid hea väljaõppe, mis omakorda tagab riigikaitse.
Eesti kogemus meeskonnamängus
„Need kaks, sisepoliitiline ja välispoliitiline aspekt kokku annaksid selle, mis on hinnatud ka NATOs ja Euroopa Liidus - kollektiivis peavad olema võrdsed mängijad," lausus Laaneots.
„Oleme seda aastaid teinud,“ tõdes erukindral. Ta märkis, et alates 1990-ndatest on Eesti osa võtnud koalitsioonijõudude koosseisus eesotsas USAga Iraagi missoonist ja Euroopas Afganistainis koos Briti vägedega.
Ka Saksamaaga on Eestil olnud ühisoperatsioone ning saksalased on meid palju toetanud materiaalselt, kinkides meile nii sõjalaevu kui relvastust või seda meile soodsalt müünud, rääkis Laaneots.
„Ka prantslastega on meie maaväelastel olemas ühine kogemus Kosovos, kus meie allaüksus tegutses koos ühises vastutuspiirkonnas,“ märkis erukindral ning lisas, et Eesti mereväelasted on osalenud piraaditõrjemeeskonnas Prantsuse sõjalaevadel.
Lisaks on prantslased osalenud aktiivselt kõigi kolme Bati riigi huvides õhuruumi kaitsmisel (Baltic air-policing).
Aafrika eripära
Olles ise viibinud kaks ja pool aastat Aafrikas, tõdes Laaneots, et see on väga raske piirkond. Ta soovitas meestel, kes sinna aega teenima võivad minna, ennast kindlasti vaktsineerida.
„Aafrikas peab arvestama ka haigustega, mis on Euroopas vähe levinud või mida meil ei eksiteeri üldse,“ ütles Laaneots ja nimetas malaariat, kollatõbe ja düsenteeriat. „Seal peab olema eriti ettevaatlik ja hästi tugeva tervisega.“
Lisaks on Aafrikas täiesti teine kultuur ja teise psühholoogiaga inimesed, millega peab missioonil samuti arvestama.
Kesk-Aafrika vabariigis (KAV) toimub kodusõja mõõtmeid võttev konflikt islamistide ja kristlaste vahel. Täpne hukkunute arv pole teada, kuid hinnanguliselt on surma saanud tuhandeid inimesi.
Detsembri alguses otsustas Prantsusmaa oma endises koloonias toimuvasse kriisi sõjaliselt sekkuda ja nüüd on Prantsusmaa palunud ka liitlastelt abi. Oma valmisolekust panustada on teada andnud Poola, Belgia ja Eesti.
