Ministeeriumi pressiesindaja Viktor Beltsov ütles BNS-ile, et selle ametkonna ekspertide uurimistööde käigus avastati Skagerraki väina piirkonnas keemiliste ainete leke, mille ulatust ei suudetud ekspeditsioonil kindlaks määrata.

Mereveest ja -põhjast võetud proovid tõendavad, et keemiline saastatus ületab selles piirkonnas tavalise ligikaudu 50-100 korda, ütles Beltsov.

Täieliku pildi keemiaohust ja selle ulatusest võib saada alles pärast teistkordset ekspeditsiooni.

"Me oleme seni vaid tuvastanud fakti, et keemiarelvad on merepõhja heidetud ning need saastavad keskkonda, nüüd on vaja teha üksikasjalikumaid uuringuid," märkis Beltsov.

Venemaa eriolukordade ministeeriumi, Venemaa teaduste akadeemia okeanoloogiainstituudi Atlandi osakonna ja rahvusliku ökoloogilise julgeoleku komitee spetsialistid uurisid koos Saksa mereuuringute instituudi esindajatega Teise maailmasõja aegsete keemiarelvade uputamise paiku Skagerraki väina kaguosas.

Uuringuid tehti teaduslaeva Professor Štokman pardalt, kasutades spetsiaalset kaugjuhitavat sukeldumisrobotit. 190-215 meetri sügavuses leiti rohkesti objekte, mis vormilt meenutavad laevu, ning nende fragmente, mille mõõtmed on 15-100 meetrit.

Vene ministeeriumi andmeil on Skagerraki väinas kindlaks määratud 69 niisuguse objekti koordinaadid.

Vene ajaleht Izvestija kirjutas kolmapäeval, et Läänemeremaad võivad kaotada kuni 30 protsenti praegusest sisemajanduse kogutoodangust, kui nad ei rakenda Läänemerre uputatud keemiarelvade likvideerimiseks abinõusid.