Haridusminister Tõnis Lukas kirjutab tänases Lääne Elus, et Läänemaal võiks olla kõige rohkem kaks gümnaasiumi — üks Haapsalus ja teine heal juhul Lihulas. Maavalitsuse haridusosakonna juhataja Anneli Vaarpuu näeb tulevikku ka Noarootsil, kuid pole kindel, kas gümnaasiumina püsib Lihula või Kullamaa.

„Rohkemaks kui kolmeks gümnaasiumiks meil õpilasi ei jätku,” märkis Vaarpuu. Kui 2008. aastal lõpetas Läänemaal põhikooli 382 noort, siis 2012 lõpetab tõenäoliselt 246. Statistika järgi valib neist 60 protsenti gümnaasiumi, nii et maakonna peale läheb siis 10. klassi 148 õpilast.

Vaarpuu sõnul jääksid gümnaasiumid maakonna strateegiliselt tähtsaisse punktidesse — Lõuna– ja Põhja–Läänemaale ning Haapsallu —, nii et 2012 tegutseks seal kaks mitme paralleelklassiga põhikoolist lahutatud gümnaasiumi (Haapsalus ja Noarootsis) ja põhikooliga ühe katuse all olev vähema paralleelide arvuga Lihula.

Wiedemanni gümnaasiumi direktor Leini Vahtras märkis, et kujutab ette küll üht suurt Haapsalu gümnaasiumi, kuid mitte viie paralleeliga tohutut põhikooli.

„Näiteks piirkonnas, mis jääb suurtest keskustest kaugele, on võimalik väiksem gümnaasium,” märkis ministeeriumi asekantsler Katri Raik.

Anneli Vaarpuu sõnul oleneb Lihula gümnaasiumi tulevik sellest, kas seal osatakse oma potentsiaali (Matsalu lähedust) ära kasutada. „Kui Lihula ei pinguta ja hea väljundi leiab Kullamaa, on võimalik ka teistsugune areng,” ütles Vaarpuu.

Läänemaal tegutseb praegu viis gümnaasiumi ja üks keskkool, suurimad neist on Haapsalu Wiedemanni gümnaasium, Haapsalu gümnaasium ja Noarootsi gümnaasium, pisimad Kullamaa keskkool ja Lihula gümnaasium.

Viimase viie aasta jooksul on õpilaste arv Läänemaal vähenenud 24 protsenti. Aastaks 2014 väheneb see veel neljandiku.