Tiia Tompsi sõnul on nende pere juba 15 aastat Eismal suvitamas käinud, kuid vaenukägusid pole sinnakanti varem sattunud, kirjutab Eesti Päevaleht Online.

“Pesa oli majast vaid 15 meetri kaugusel kõrgel puuõõnes,” rääkis Tomps, kes tundis haruldase vaenukäo ära linnumäärajate abil.

Ornitoloog Riho Kinks märkis, et viimane kindel teadaolev vaenukäo pesaleid Eestis pärineb aastast 1978, kui see avastati Pärnumaal.

Viimase arvukushinnangu kohaselt võib kogu Eesti peale kokku olla vaid üks kuni kümme vaenukäopaari ning sama palju kordi aastas neid haruldusi ka nähakse.