„Meie arvates pole nii tõsiste võimalike tagajärgedega otsust maakondliku kuuluvuse kohta, kui seda on Lõuna-Läänemaa küsimus, seni haldusterritoriaalse reformi käigus valitsuse ees seisnudki. See on nii küsimus ajaloolisest identiteedist kui ka otstarbekast maakondade proportsioonist üleüldse, samuti küsimus seniste suhtlusvõrgustike lõhkumisest,“ ütles riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liige Andres Ammas.

Ammas nimetas riigihalduse ministrile esitatud arupärimist üle andes, et praeguse plaani järgi liitudes väheneb Mandri-Eesti väikseima, Läänemaa territoorium tubli veerandi võrra ja elanike arv väheneb 15 protsendi võrra ning territooriumilt suurim Pärnumaa saab veel suuremaks. „Nii Lääne maavanem kui ka märkimisväärne osa läänlastest on arvamusel, et moodustuv omavalitsusüksus peaks kuuluma Lääne maakonna koosseisu,“ ütles Ammas.

Lihula ja Hanila vald on põlised Läänemaa osad, Varbla ja osa praegusest Koonga vallast (Veltsa valla) viis ajalooliselt Läänemaalt Pärnumaa koosseisu nõukogude võim Eestis oblasteid moodustades. Nii on enamik Lääneranna vallaks ühinevaist valdadest ajalooliselt osa just Läänemaast, mitte Pärnumaast.

Maakondliku kuuluvuse lõplik otsustusõigus on valitsusel. Vabaerakond küsib riigihalduseministrilt, millest lähtub valitsus maakondade piiride muutmise otsust langetades? Milline osa on selliste otsuste langetamisel senisel ajaloolisel identiteedil? Kui suurel määral kavatsetakse arvestada senise maakondliku halduskorralduse proportsionaalsuse põhimõtet?

Samuti soovivad saadikud teada, milline roll on Eesti tulevases haldusjaotuses maakonnal; millal langetab valitsus otsuse maavalitsuste tuleviku osas ning milliste struktuuride vahel ja kuidas jaotuvad maavalitsuste kaotamise korral maavalitsuste senised funktsioonid.

Saadikud küsivad ka, kuidas arvestab valitsus Kohanimenõukogu soovitusi uute omavalitsusüksuste nimede osas ja kuidas on Lääneranna nime valikul arvestatud rahandusministeeriumi haldusreformi kodulehel esitatud uue nime valimise põhimõtetega.