Lääne-Harjumaa suurühinemine on lõpusirgel

Poolteist aastat tagasi alustasid neli Harjumaa omavalitsust – Saue vald, Saue linn, Nissi vald ja Kernu vald – ühinemisläbirääkimisi. Tänaseks ollakse läbirääkimistega lõpusirgel – valminud on ühinemisleping ning paari kuu pärast seisab ees rahvahääletus ja otsustamine volikogudes.

Juhul, kui kõik läbirääkivad omavalitsused ühineda otsustaks, siis moodustuks ligi 21 000 elanikuga umbes 640 ruutkilomeetrine omavalitsus, teatas Saue vald.

Kõik läbirääkimiste osapooled on oma ülesannetega hästi toime tulevad ja arenevad omavalitsused Lääne-Harjumaal – Saue vallas on üle 10 000 elaniku, Saue linnas ligi 6000, Nissi vallas peaaegu 2900 ja Kernu vallas ligi 2000 inimest. Ühinemise kaudu moodustuks pea 21 000 elanikuga vald, mis oleks rahvaarvult Eestis suuruselt kuues omavalitsus. Siiski ei ole uue valla suurus eesmärgiks omaette – tähtsaks peetakse võimalust pakkuda elanikele paremaid avalikke teenuseid. Selleks puhuks soovitakse viia elanike jaoks vajalikud omavalitsuse teenused inimestele võimalikult lähedale – näiteks sotsiaal- ja ehitusvaldkonna ametniku vastuvõtule peaks uues vallas olema võimalik minna seitsmes paigas – Sauel, Laagris, Ääsmäel, Riisiperes, Turbas, Haibas ja Kaasikul. Ühinemisläbirääkimisi nõustava Tallinna ülikooli professori Georg Sootla hinnangul oleks see ühinemine innovaatiline haldusreform piirkonnas – täiesti uue omavalitsuskultuuri kujundamine. “Arvestades asukohta Tallinna külje all ning rahvastiku ja arenguperspektiive, on võimalik arvestatava sõnaõiguse tekkimine läbirääkimistes riigiga ja teiste omavalitsustega (sh Tallinn)," prognoosib Sootla.

Kõneluste käigus on läbirääkijad võtnud vastu mitmeid uue valla elukorraldusega seotud otsuseid – näiteks on leitud, et kui ühinemine sellisel kujul teoks saab, siis võiks ühendomavalitsuse “pealinn” koos keskusehoone ja kõige sinna juurde kuuluvaga asuda Sauel.

Rahva arvamusel oluline kaal

Olgugi, et lõpliku ühinemisotsuse peavad langetama läbirääkivate omavalitsuste volikogu liikmed, peetakse väga oluliseks ka piirkonna elanike kaasamist ja nende arvamuse väljaselgitamist. Kõneluste käiguga on avalikkust algusest peale läbirääkimiste käiguga kursis hoitud nii interneti kodulehe kui spetsiaalsete trükiste kaudu. Novembris viidi läbi ühinemislepingu esialgne tutvustamine ning anti kohalikele elanikele võimalus esitada parandus- ja muudatusettepanekuid. Tutvustamise käigus viidi läbi avalikud arutelud kõigis piirkonna suuremates keskustes. Rahvahääletus, mille käigus kõik piirkonna vähemalt 16-aastased elanikud saavad ühinemisküsimuses oma seisukohta väljendada, on kavas läbi viia ajavahemikul 29. veebruar kuni 6. märts 2016. Praeguste plaanide kohaselt saab hääletada nii elektroonselt kui ka piirkonnas väljakujunenud valimisjaoskondade asukohtades hääletussedelitega. Rahvalt on kavas küsida kaks küsimust – esiteks soovitakse teada, kas toetatakse ühinemist või mitte ja teiseks tahetakse välja selgitada, missugust nime rahvas uuele vallale eelistaks. Esialgu on nimevariantidena laual nimetused “Lääne-Harju vald” ja “Saue vald”. Ühinemisotsuste vastuvõtmine volikogudes on kavandatud eelseisvasse kevadesse ning kindlasti on rahvahääletuse tulemustel oluline mõju sellele, missugusteks kujunevad volikogude lõplikud otsused.

Uus vald saab tekkida 2017. aasta sügisel

Läbirääkijad on kokku leppinud, et kui eelseisval kevadel ühinemisotsus vastu võetakse, siis pühendutakse pooleteise aasta jooksul erinevatele üleminekutegevustele, mis tagaksid, et 2017. aasta sügiseste valimiste järel saaks uus vald sujuvalt toimima hakata. Selline kava on kooskõlas ka riikliku omavalitsusreformi plaaniga, mille kohaselt peaks 2017. aastaks olema läbi viidud nii vabatahtlikud ühinemised kui ka alla 5000 elanikuga omavalitsuste sundliitmised.