Kvoodiraha jagamisel lasub parteilise erapoolikuse kahtlus

Opositsioonilisse Sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv riigikogu liige Kajar Lember kahtlustab saastekvoodi ühikute ehk AAUde müügist saadud raha jagamisel koalitsiooniparteide omakasupüüdlikku mängu. Reformistist ekskeskkonnaministri Jaanus Tamkivi arvates näeb Lember olematuid tonte.

Riigikogulane Kajar Lember toob välja, et Saare maakonnas kvoodimüügi raha saanud objektid paiknevad mustri järgi, mis üsna täpselt ja varjamatult peegeldab omavalitsuse juhtkonna või riigiameti seost võimuloleva koalitsiooniga. Ta viitab Kuressaarele, Leisile, Kärlale, Orissaarele, kus võimutüüri juures reformierakondlikud jõud ja kus toetatavaid objekte on nagu seeni pärast vihma, aga ka Salme, Mustjala ja Pöide vallale, kuhu samuti kvoodiraha on suunatud, kirjutab

Meie Maa

.

“Mind häirib kogu selle kvoodijandi juures kõige rohkem see, et riigil oli päris hea võimalus suunata ressursse avalikes huvides vajalikesse objektidesse, olgu siis tegu sotsiaalvaldkonna, hariduse, soojamajanduse või kirikutega, milleks riigieelarves pole aastaid lahendusi leitud, kuid lõplik nimekiri minu arusaamist pidi küll sellele ei vasta,” märkis Lember.

Ka regionaalne kaetus, mis oli tema sõnul üks selgeid eesmärke, ei ole raha jagamisel tagatud. “Ma ei ütle, et need, kes raha said, ei vajanuks seda, kuid prioriteetidega ei ole asjad kindlasti päris korras,” lisas riigikogulane.

Riigikogu liige Jaanus Tamkivi, kes endise keskkonnaministrina saastekvoodi ehk AAUde rahvusvahelised müügitehingud allkirjastas, peab Lemberi teooriat kummaliseks. Ta märkis, et kõnealused lepingud pole päris tavapärased, kuna müügist saadud raha kasutamise määrab ühikute ostja.

“Ostu-müügilepingute lahutamatud lisad on objektide nimekirjad, kus töid teostama hakatakse. Omavalitsuste ja riigiasutuste poolt esitatud objektid valiti ja reastati kindlate näitajate põhjal. Selle töö tegi ära rahandusministeeriumi vastav töörühm,” rääkis Tamkivi.

Valiku tegemisel olid kaks põhilist näitajat kasusaajate arv ja soojaefektiivsuse kasv. Et objektide jaotus üle Eesti oleks ühtlasem, arvestati Tamkivi sõnul ka regionaalsuse printsiipi.

Avaliku sektori hoonete energiaefektiivsuse tõstmise lepingute teiseks pooleks on valdavalt Jaapani suured korporatsioonid. Tamkivi sõnul ei pea Lemberi süüdistused selle kohta, nagu oleks “jagatud omadele”, kindlasti paika. “Rõhutan veel kord, et kogu protsess toimus ostjapoolse pideva jälgimise all, enne kui jõuti lepinguni,” märkis ta.

Mis puutub muljesse, et raha saanud omavalitsustest on väga paljud koalitsioonierakondade poolt juhitavad, siis Tamkivi sõnul on siin põhjuseks asjaolu, et neid omavalitsusi lihtsalt ongi oluliselt rohkem. “Miks see aga nii on, selle küsimuse peab endale esitama juba Kajar ise,” lisas ta.