KUVATÕMMIS | ERJK likvideerimise eelnõu metaandmed viivad Keskerakonna ja Põhja-Tallinna linnaosavalitsuseni

 (190)
Julianna Jurtšenko
Julianna JurtšenkoFoto: Tallinna linnavalitsus

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) likvideerimist ette nägeva eelnõu metaandmed näitavad, et selle looja on riigikogu Keskerakonna fraktsiooni nõunik-sekretariaadi juht Julianna Jurtšenko, kes oli endise Põhja-Tallinna linnaosavanema Raimond Kaljulaidi asetäitja.

Koalitsioonierakondade poolt riigikogule esitatud eelnõu, mis kaotaks ERJK ja annaks selle ülesanded riigikontrollile, pani nii riigikontrolör Janar Holmi, poliitilised oponendid kui politoloogid küsima, milles seisneb probleem, mida selle eelnõuga püütakse lahendada.

Eelkõige on eelnõud seostatud Keskerakonna huvidega, sest parteil on kaelas rohkem kui miljoni euro suurune rahaline nõue ja eelnõu muudatused võiksid teoreetiliselt partei päästa.

Keskerakonna olulisele rollile viitab ka asjaolu, et eelnõu metaandmetest selgub, et selle autor ja looja on riigikogu Keskerakonna fraktsiooni nõunik-sekretariaadi juht Julianna Jurtšenko. Seda kinnitas täna Postimehe otsesaates nii ERJK asejuht Kaarel Tarand kui Delfi valduses olev kuvatõmmis.

Eelnõu muutja
Seotud lood:

Eelnõu autori jäljed viivad omakorda välja aga Põhja-Tallinna linnaosavalitsuseni, kus Jurtšenko töötas toonase keskerakondlasest linnaosavanema Raimond Kaljulaidi asetäitjana.

Pärast eelnõu avalikkuse ette jõudmist oli nüüdseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga liitunud Kaljulaid üks neist vähestest, kes seda kaitsma asus. Kaljulaidi sõnul võib ERJK likvideerimine õigusriiki tugevamaks muuta.

Ka ise kunagi ERJK uurimise alla ja kohtusse jõudnud kunagine Keskerakonna kampaaniajuht Kaljulaid lükkas eile ümber väite, nagu oleks tema sõnavõtt sellest mõjutatud olnud.

Täna naeris Kaljulaid sotsiaalmeedias välja Kaarel Tarandi viite sellele, et hoopis tema võiks olla oma endise lähima abilise Jurtšenko loodud ERJK likvideerimise eelnõu taga.

"Mida see Tarand nüüd täpsemini tahab sellega öelda? Et hoopis mina selle väidetavalt demokraatiavastase eelnõu taga ja seda tõendab kuidagi see, et Julianna, kes on ühe eelnõu algatanud fraktsiooni sekretariaadi juhataja, on teinud tööd selle eelnõu dokumendiga?" küsisi Kaljulaid.

"Lisan omalt poolt, et Julianna on väga tore inimene, väga töökas, väga pühendunud, väga sisuline. Ta oli väga tugev linnaosa vanema asetäitja ja teeb kindlasti tulevikuski väga palju nii Tallinna kui Eesti inimeste heaks," märkis Kaljulaid.

Kas Keskerakond võiks pääseda miljonieurosest nõudest?

Kõnealuse eelnõu esitasid koalitsoonierakondade riigikogu fraktsioonide juhid Kersti Sarapuu (Keskerakond), Priit Sibul (Isamaa) ja Siim Pohlak (EKRE) ühiselt, aga mitmed asjaolud viitavad eelkõige Keskerakonna võimalikele huvidele, sest parteil on ERJK-ga käimas mitu ebaseadusliku rahastamise vaidlust, millest suurim puudutab erakonna endise kampaaniameistri Paavo Pettai enam kui miljonieurost nõuet.

ERJK likvideerimise eelnõuga soovitakse piirata ettekirjutuse tegemise õigus kuni kolme aastaga teo toimepanemisest. Kuna aga Pettai nõue puudutab valimisi aastatel 2009-2015, siis võib mitmete asjatundjate sõnul olla võimalik, et see nõue kuulutatakse aegunuks.

"Poleks üllatav, kui eelnõu menetlemise algatajad "riigimehelikult" loobuvad kontrollipädevuse andmisest riigikontrollile ja piirduvad "väikeste" muudatustega, mille tulemusena kukub kokku K-tähega algava erakonna vastu ERJK poolt esitatud enam kui 1,2 miljoni euro suurune nõue," viitas eile endine õiguskantsler ja praegune vandeadvokaat Allar Jõks.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles täna riigikogu infotunnis, et erakondade rahastamise järelevalve muutuks riigikontrolli all kvaliteetsemaks, kuid käimasolevaid vaidlusi tuleks edasi pidada.

ERJK likvideerimine ja selle ülesannete andmine riigikontrollile
Valitsusliidu erakonnad esitasid esmaspäeval riigikogule eelnõu, mis näeb ette Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) likvideerimise ja selle ülesannete andmise riigikontrollile.

Eelnõus kirjutavad selle algatajad Priit Sibul (Isamaa), Kersti Sarapuu (Keskerakond) ja Siim Pohlak (EKRE), et 2011. aastal loodud rahastamise järelevalve organi ERJK täielik vastavus sõltumatuse nõuetele on küsitav ning soovivad selle vastutuse üle anda riigikontrollile.

"Seda eelkõige põhjusel, et ERJK koosseis ei vasta täies ulatuses sõltumatuse kriteeriumile. Välistatud ei ole poliitiline mõju ERJK liikmete üle, kuna ERJK-sse kuuluvad ka riigikogus esindatud erakondade nimetatud liikmed, kes ei tohi olla riigikogu ega vabariigi valitsuse liikmed," seisab eelnõus.

Kuna riigikogu praeguses koosseisus on esindatud 5 erakonda, siis selgitavad koalitsioonierakondade liikmed, et ERJK koosseisust moodustavad enamuse erakondade esindajad.

Eelnõuga soovitakse kehtivast õiguskorrast välja jätta praegu erakonnaseaduses toodud erakorralise auditi läbiviimise õigus.

Kui praegu puudub tähtaeg, mil järelevalveorgan võib erakonnale või poliitilisele jõule rikkumise tõttu ettekirjutise teha, siis koalitsioonierakondade eelnõu soovib selle tähtaja kolmele aastale. Kusjuures eelnõus ka nenditakse, et praktika on näidanud, et paljudest rikkumistest saadakse objektiivsetel põhjustel teada alles aastaid hiljem, kuid pikemalt selgitamata tuuakse põhjenduseks "õigusrahu", et rikkumised saaksid kolme aastaga aeguda.

Sunniraha suurused jääksid seaduses samaks, kuid kui erakond ei soovi seda raha maksta, ei peaks ta uue seaduse kohaselt selle eest viivist tasuma.