Küüt: pole tõsi, et PPA ei teostanud omal algatusel elamislubade järelkontrolli
Siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort tõdes eile, et politsei-ja piirivalveameti (PPA) eel-ja järelkontroll seoses elamislubadega on olnud nõrk. PPA peadirektor Raivo Küüt ütles vastuseks ministeeriumi kriitikale, et PPA ametnikud pole millegi vastu eksinud, kuid lubade väljaandmise eel- ja järelkontrolli tuleks tõhustada.
"Elamisloa andmise eesmärgipärasust ja põhjendatust on PPA ametnikud siiski pidevalt hinnanud. 2011. aastal on seejuures 106 korral keeldutud elamisloa andmisest või see kehtetuks tunnistatud just seepärast, et eelnimetatud põhjused ei olnud PPA hinnangul täidetud," rääkis Küüt Delfile.
"Alati saab ja tulebki olla nõudlikum ning sisulisem. Samas peab avalikus halduses arvestama põhimõttega, et erinevad piirangud ja nõuded, mida seatakse, peavad olema selgesõnaliselt õigusaktides kirja pandud. Vastasel korral, kui ametkond võtab nõuks kirjutatud õigusest täiendavaid nõudeid esitada, on tegemist ametniku suvaga."
Politseiameti peadirektori sõnul nõustub PPA siseministeeriumi järeldusega, et elamislubade järelkontrollisüsteemi vajab tõhustamist, kuid Küüdi sõnul ei vasta siiski tõele väide, nagu poleks PPA omal algatusel elamislubade osas järelkontrolli teostanud. "Kõrge väärkasutuse riskiga isikute puhul tehakse elamislubade aluste järelkontrolli sajaprotsendiliselt, näiteks kontrollitakse õppimaasumiseks elamisloa saanud isikuid kaks korda aastas: veebruaris ja novembris," selgitas Küüt.
Samuti kontrollis Küüd sõnul PPA eelmisel aastal omaalgatuslikult kõiki 1238 välismaalast, kel oli kehtiv elamisluba töötamiseks juhtorgani liikmena ning tuvastas 993 juhul, et isikule ei ole elamisloa kehtivusajal töötasu makstud.
Elamislubade kontroll ei saa käia ametniku suva järgi, selleks peab olema seadus
Küüdi hinnangul tuleks ka elamislubade andmisel kasutada ekspertide hinnanguid. "Näiteks äriplaani kirjelduste hindamisel kaasataks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi. Kuid sel juhul tuleb PPA hinnangul viia vastav muudatus sisse ka seadusesse, sest selline arupärimine ei saa kuidagi olla ametniku suva järgi toimiv ning selle arvamuse andjal peab lasuma ka vastutus."
Need juhtumid, kus otsuse tegemisse on vajalik kaasata väliseid partnereid (näiteks töötukassat, välisministeeriumi, prokuratuuri jne) on Küüdi sõnul välismaalaste seaduses reguleeritud. Ettevõtluseks antavate elamislubade puhul seadus sellist vajadust ette ei näe ning vastav pädevus on antud vaid PPA-le.
"Meie hinnangul tuleks Eestis siinkohal eeskujuks võtta Soome välismaalaste seadust, kus antud küsimus on selgelt reguleeritud. (Soome välismaalaste seaduse artikkel 84 (1) sätestab, et ettevõtjate vastavust riigi poolt sätestatud tingimustele hindab Centres for Economic Development, Transport and the Environment). Sellisel juhul saab ka asjasse puutuv asutus arvestada sellise kohustusega oma ressursside planeerimisel ning osaleda vastavate regulatsioonide väljatöötamisel," ütles Küüt.
