Küüt: Kriminaaltöö kogemustega inimestele ei saa lahmimist pahaks panna
Küüdi talvel öeldud lauset, et kurikamõrvari jälgi ajab 70 inimest, on selle juhtumi kajastamisel korduvalt üle korratud. Avaldatud on ka kahtlust, et neid uurijaid oli tegelikkuses hoopis vähem. Kui palju inimesi seda mõrvalugu siis ikkagi uuris? Kas seitsekümmend? Anonüümse kriminaaleksperdi sõnul oli neid lausa ainult kaks. Küüt jätab numbri lahtiseks.
"Selle mõrva uurimisega tegeles otseselt või kaudselt tõesti palju inimesi. Tean, et see juhtum ei jätnud külmaks ühtegi kriminaalpolitseinikku ja kõik püüdsid oma võimaluste piires jõu ja nõuga tulemusele kaasa aidata. See oli ka õige, sest selline töölemineku ajal sooritatud kuritegu vajas seda tähelepanu," rääkis Küüt. "Siiski on politseis alati keegi konkreetne vastutav üksus. Mõrvarühm, kes kahtlusaluse jälile ja kinnivõtmiseni jõudis, oli muidugi väiksem," möönab ta.
"Olin n.ö. kurikamõrva lahendamise protsessiga pidevalt teadlikult kursis ja kogu aeg veendunud, et see asi jõuab lahenduseni. Meie uurijate professionaalsus andis mulle selleks piisavalt alust. Tema tabamisest kuuldes oli tunne muidugi hea. Seda ennekõike seetõttu, et avalikkuse ootus selle kuritöö lahendamiseks oli nii kõrge. Selliseid töövõite on ja peabki olema politseitöös iga päev. Ütlesin uurijatele ka isiklikud tänusõnad."
Kurikamõrvar tõi kaasa kaitsetuse tunde
TÜ kriminoloogia professor Jüri Saar ütles kurikamõrvari kohta, et "järeldus on ju kogu elanikkonna jaoks selline, et keegi pole piisavalt kaitstud, igaühte meist võib suvalisel ajal suvalises kohas varitseda mõrvar". Küüdi sõnul pingutab politsei, et inimesed ennast ikka turvaliselt tunneksid.
„Ma ütleks, et Eesti on tervikuna turvaline keskkond. Inimesed saavad ise teha tegelikult väga palju, et ümbritsev oleks veel turvalisem, näiteks kaaludes oma käitumise riske enne põhjalikumalt. Samuti tasub alati politseisse helistada kuriteokahtluse korral, sest politseile on iga infoühik vajalik. Politsei teeb omalt poolt kõik, et keskkond oleks võimalikult turvaline ja et politsei oleks alati inimestele kättesaadav ning inimesi abistav.“
Küüdi sõnul on majanduskriis toonud kaasa varavastaste kuritegude tõusu, seal hulgas ka selliste, mida inimesed saaksid oma tähelepanelikkusega ise ära hoida.
Avalikkuse survet pahaks ei pane
Kahtlusaluse leidmiseni olid inimesed, sealhulgas need, kes meenutavad hea sõnaga 90ndate aastate töövõtteid ja tippuurijaid, kurikamõrvari tabamise ja politsei töö osas üldse päris skeptilised. Nii näiteks ütles Koit Pikaro hiljuti, et politsei saamatus algab peadirektorist ja onupojapoliitikast. Kalle Klandorf kinnitas aga kevadel, et oma seitsmeliikmelise meeskonnaga oleks temal kurikamees juba käes. Küüt ei pane tema töötajatele avaldatud survet pahaks.
"Tegelikult on hea, kui inimesed, kellele on selles osas teadmisi ja kogemusi, räägivad kaasa turvalisusküsimustes. Kui tehakse ettepanekuid, mis on asjalikud, siis politsei ka nendega oma töös saab arvestada. Vahel on lihtsalt lahmimist ka, aga seda ei saa panna pahaks. Eesti politsei näeb hea meelega, et mitte ainult endised politseiametnikud vaid ka kodanikuühiskond räägib kaasa võimalustele, kuidas elu turvalisem oleks."
