Küülik ja tšintšilja jäeti kõrvale

Küüliku- ja tšintšiljakasvatajad pahandavad, miks PRIA neile põllumajandussektori küsitlusankeete ei saatnud, mistõttu nende esindusorganisatsioonid jäid edetabelis viimasteks.

“Olen Lõuna-Eesti suurim küülikukasvataja, kasvatan Võrumaal Palvemaja talus üle tuhande küüliku aastas, aga isegi mulle ei saadetud küsitluslehte, ammugi siis meie seltsi liikmetele! Kust need toetusepunktid siis tulevad?” pahandas Lõuna-Eesti Küülikukasvatajate Seltsi esimees Tea Leius, kelle juhitav selts sai null punkti, kirjutab Maaleht.

“Kui küsitlus käima läks, küsis meie raamatupidaja nii PRIAst kui Võru Tootjate Liidust, et andke meie liikmetele ka küsitluslehti. Sealt aga vastati, et teie ankeete ei saa, ainult suured tegijad saavad. Miks meie seltsi sinna küsitlusse üldse pandi, kui meie vastata ei saanud!” rääkis Leius.

“Paljud tšintšiljakasvatajad, tõsised tegijad, ei saanud üldse küsitluslehte,” nurises Eesti Tšintšiljakasvatajate Ühingu esimees Arvo Kirs, kes kasvatab Läänemaal Kirsioja talus 600–700 tšintšiljat aastas.

Eestis kasvatab tšintšiljasid umbes 100 perekonda. “Oleme Euroopas teisel kohal nahkade kvaliteedi poolest, müüme nahku Kopenhaageni oksjonil,” kiitis Kirs.

Küsitluses said osaleda ainult need tootjad, kelle aastase toodangu lisaväärtus on üle 37 000 krooni.