Justiitsministeeriumi 85. aastapäeva konverentsil esinenud Mälksoo märkis, et 1789. aastast pärinev USA seadus võimaldab esitada nõudeid ka väljaspool Ameerika Ühendriike toime pandud rahvusvaheliste õigusrikkumiste tõttu.

Hagid on Mälksoo sõnul mõeldavad näiteks maavarade kaevandamisega tegelevate ettevõtete vastu, kes on tegutsenud järjepidevalt Stalini ajast alates. “Kui ettevõtted neilt välja mõistetud summasid ei tasu, on mõeldav näiteks nende välismaal asuvate pangaarvete või muu vara arestimine,” tähendas õigusteadlane.

Ta meenutas, et esimest korda kasutasid sellist võimalust kaks paraguaylast, kellele mõisteti 1980. aastal USA kohtus välja kümme miljonit USA dollarit selle eest, et Paraguay politsei oli nende poja tapnud.

Hiljem on Mälksoo sõnul seda võimalust Saksa ettevõtete vastu kasutanud organisatsioonid, mis esindavad Saksa koonduslaagri juutidest vange.

Eesti Punane Rist (EPR) oli oktoobriks eelregistreerinud andmed ligi 500 Nõukogude võimu tõttu kannatanud isiku kohta, kes sooviksid hakata taotlema Venemaalt hüvitist nõukogudeaegsete repressioonide eest. Suurem osa neist on 1949. aasta küüditamise ohvrid.