Küüditajad jäid Euroopa kohtus süüdi

 (209)

Euroopa inimõiguste kohus ei võtnud arutada Saaremaal küüditamisele kaasa aidanud August Kolgi ja Pjotr Kislõi kaebust, kus väideti, et 1949. aastal kehtinud seadused ei näinud küüditamisele kaasaaitamises kuritegu.

Vandeadvokaat Hannes Vallikivi kinnitusel võib Kislõi ja Kolgi kaasus saada Euroopas teedrajavaks. “See on minu teada esimene kord, mil Euroopa inimõiguste kohus kohaldab natsikuritegude tõttu väljakujunenud rahvusvahelise õiguse norme ka kommunismikuritegude toimepanijate suhtes,” ütles Vallikivi Eesti Päevalehele.

Kolgi ja Kislõi kaebus oli Vallikivi sõnul rajatud sellele, et Eestis polnud kuni 1994. aastani küüditamine inimsusevastane kuritegu ning seepärast ei saa neid tagantjärele süüdi mõista. “Kui kaitsja rõhutas kohtule, et Nürnbergi protsessi käigus on kuritegudeks kuulutatud sõja ajal toime pandud teod, siis kohus rõhutas taas, et inimsusevastased kuriteod olid ka pärast Teist maailmasõda toimepandud teod,” lisas Vallikivi.

Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse õppetooli hoidja Lauri Mälksoo sõnul kinnitas kohus, et Eesti Vabariik oli 1940–1991 õigusvastaselt okupeeritud, mistõttu ei pidanud paika ka kaebajate väide, nagu ei saaks Nürnbergi pretsedenti nende puhul rakendada, sest puudus seos sõjaga.

“Euroopa inimõiguste kohus tunnistas selgesõnaliselt, et Eesti Vabariik oli 1940–1991 rahvusvahelise õiguse vastaselt okupeeritud,” lisas Mälksoo.

Euroopa inimõiguste kohtu otsusega jääb jõusse Saare maakohtu otsus, et 1949. aasta küüditamise ajal Saaremaal operatiivgrupi ülemana töötanud Pjotr Kislõi ja toonane miilits August Kolk on süüdi saarlaste Siberisse küüditamises ning neid karistatakse tingimisi kaheaastase vangistusega kaheksa-aastase katseajaga.