Kõige rahulolevamateks hindavad end käsitöö ja lastehoiu õppekavarühmade õppurid, madalaima rahuloluga on aga IT erialade õppurid.

Suurem osa õppuritest tunnistab, et läheb kooli hea meelega. Analüüsist selgus, et mida vanemate õppurite rahulolu on suurem nooremate omast.

„Koolidele on see teadmine vajalik, et pakkuda edaspidi paindlikke õppevõimalusi ning koostada tunniplaane, arvestades töötavate õppijate võimalusi,“ ütles haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Teet Tiko.

Kooliga pole nii palju rahul vanemate kursuste õpilased ning meessoost õppurid. „Koolil on oluline kindlaks teha, mis tegurid õppeprotsessis mõjutavad rahulolu langust, sest rahulolu kooliga seostatakse ka paremate õpitulemuste ja suurema hulga nominaalajaga lõpetanutega,“ lisas Tiko. Rahulolu suurendavad head suhted koolis, mis on küsitluse järgi 90 protsendil õppuritest ja 95 protsendil õpetajatest ning heaolu kahandab koolikiusamine, mida kogesid 15 protsenti kutsekoolide õppuritest.

Õpetajatest on oma tööga rahul enamik - 85 protsenti. Enamasti tunnevad end töötades hästi pikema staažiga õpetajad. Rahuolu mõjutab teistest teguritest enam see, mis valdkonna aineid õpetatakse. Nii on teistest rahuolevamad sotsiaal- ja humanitaarainete õpetajad, vähem rahul aga põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaariaaineid õpetavad õpetajad.

Õpetajate rahulolu mõjutab see, kuidas kooli juhitakse, milline on õpetajaameti maine ja kuvand meedias ning töötasu. Madalama palgaga õpetajad annavad ka negatiivsema hinnangu õpetajaameti mainele.