Jahimeeste seltsi üldkogu leidis oma juhatuse liikme zooloog Nikolai Laanetu ekspertarvamusele tuginedes, et otstarbekam kui riigi kavandatav vaktsiiniportsjonite allaviskamine lennukitelt oleks rohu toimetamine nakkusohtlike loomade elupaikadesse käsitsi, kirjutab Postimees.

“Eesti Jahimeeste Seltsi liikmed on valmis käsitsi vaktsiini metsa viima, eeldusel, et marutaudi lennukitelt tõrjumise projekti raha suunatakse Eesti Jahimeeste Seltsile,” kirjutasid jäägrid põllumajandusministeeriumile ning veterinaar- ja toiduametile.

Jahimeeste sõnul on Eesti jahimaad jagatud kolmesajaks 10 000 — 15 000 hektari suuruseks alaks, milles igaühes tegutseb 30-100 jahimeest, mistõttu selline struktuur tagaks vaktsiiniportsjonite ühtlase laialijaotamise.

Zooloog Laanetu ütles, et ei toeta lausvaktsineerimist, sest vaktsiinide toime kohta pole piisavalt infot. Tema sõnul võivad metsa visatud vaktsiini süüa ka muud elukad lisaks kährikule ja rebasele, kellele see mõeldud on.

“Vaktsiini võib süüa näiteks metssiga, keda me ise sööme, ja saame kaudselt enese teadmata marutaudivaktsiini,” leidis Laanetu.

Laanetu sõnul on peagi oodata marutaudi iseeneslikku hüppelist vähenemist, sest kährikute ja rebaste populatsioon on taudi tõttu jõudmas madalseisu.

Jahimeeste seltsi direktori Andres Lillemäe sõnul ei suuda lennuk ka parima tahtmise juures anda nii head tulemust kui käsitsitöö. “Väga efektiivne oleks vaktsiini viskamine nende urgude juurde enne, kui pojad pesast lahkuvad, kuid lennukiga ei pruugi see õnnestuda,” pakkus ta.

Jahimeeste juht Lillemäe sõnas, et Euroopa Liidu nõudel mujal Ida-Euroopas läbi viidud metsloomade lausvaktsineerimine on viinud väikekiskjate arvukuse tõusuteele, sest looduses täidab taud loomuliku arvukusepiiraja rolli. Väikekiskjate vohamine ohustab aga paljusid teisi loomi ja linde, sealhulgas kaitsealuseid liike.

Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu ja loomakaitse osakonna juhataja Matti Nautras ütles, et jahimeeste ettepanekut ei saa toetada. “Esiteks on see PHARE projekt, lõviosa rahast tuleb sealt,” tõdes Nautras ning lisas, et lennuki tulemustes ei ole mõtet kahelda.

Lennuki visatud vaktsiin ei lähe mööda, pigem läheb see mööda mõnel väsinud jahimehel, kes viskab selle ühte kohta metsa alla,” sõnas Nautras, kelle kinnitusel pannakse lennuki marsruut detailselt paika.

Vaktsiini sattumine toiduahelasse on Nautrase andmeil samuti välistatud. Inimene võib vaktsiini saada vaid siis, kui ise vaktsiinipakikesi sööb, selle vältimiseks kavandatakse teavituskampaaniat.

Plaanide kohaselt kevadel alguse saav vaktsineerimisprogramm kestab kolm aastat ja maksab kolm miljonit eurot ehk umbes 46,8 miljonit Eesti krooni, millest 700 000 eurot (ligi 11 miljonit Eesti krooni) peab tasuma Eesti.

Eesti peab programmi jätkumise tagama ka kolme aasta pärast. Eestist leiti BNS-i andmeil mullu 40 marutaudis kährikut ja 56 rebast. Epidemioloogid kardavad inimohvreid.