Küsitlus: valitsuse toetajad ei pea meediat neutraalseks

 (41)
Ajalehtede juhtkirjad
Ajalehtede juhtkirjad on üks vorm valitsuse kritiseerimiseks.Foto: Tiit Blaat

Eesti meediaväljaannete poliitikakajastust peab neutraalseks kolmandik elanikest, kes ise on reeglina opositsiooni toetajad.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut tellimusel 2.-18. juunini läbi viidud tuhande täisealise Eesti kodaniku küsitluses paluti inimestel anda hinnang, kas Eesti suuremad meediaväljaanded kajastavad poliitikat neutraalselt.

Poliitikakajastus ei ole neutraalne 56% küsitletute arvates. Meediat neutraalseks pidavad vastajad on ülekaalus vaid opositsioonierakondade toetajate seas. Koalitsioonierakondade toetajate ning erakondliku eelistuseta vastajate seas on ülekaalus vastajad, kes ei pea meediat neutraalseks.

Inimestel paluti vastata neljapallisel skaalal küsimusele "Kas Teie arvates suurimad meediaväljaanded kajastavad poliitikat neutraalselt?". 4% vastas "Jah", 29% "Pigem jah", 38% "Pigem ei", 18% "Ei" ning 10% ütles "Ei oska öelda".

Kuigi üle poole vastanuist ei pea poliitikakajastust neutraalseks, ilmnevad suured erinevused vastavalt sellele, millist erakonda keegi toetab. Suurematest erakondadest on kõige rahulolematumad meediaväljaannete poliitikakajastusega EKRE toetajad ning kõige enam rahul on Reformierakonna toetajad.

Erakondade toetajate jagunemine poliitikakajastusega meedias rahulolevateks ning mitterahulolevateks on selline: EKRE 8% ja 89%, Keskerakond 29% ja 63%, Isamaa 35% ja 60%, Eesti 200 46% ja 46%, SDE 54% ja 37%, Reformierakond 58% ja 32%. Erakondliku eelistuseta vastajaist 19% peab poliitikakajastust neutraalseks ning 61% ei pea.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut juhatuse liikme, hiljuti ERRi nõukogusse valitud Peeter Espaki sõnul võib koalitsioonierakondade valijaskonna suurem skepsis meedia suunal tuleneda asjaolust, et alates uue valitsuse moodustamisest aastal 2019 on olnud valitsusparteid selgelt suurema meedia kriitika all.

"Valitsuse moodustamise hetkel oli väga tugev pahameel sõltumata väljaandest kõikjal selgelt nähtav, kuigi negatiivne kajastus on pikkamööda üha rohkem analüütilisemaks ja kaalutlevamaks tasandunud," sõnas ta.

"Kuna opositsioonierakondade valijad aga tunnetavad, et meedia on nende toetatavate erakondade suhtes positiivsemalt meelestatud, on mõistetav ka nende suurem poolehoid või usaldus meediale," lisas Espak.

Tema sõnul on EKRE valijate kriitilisus ootuspärane. "Antud erakonna üheks peamiseks avaliku kommunikatsiooni võtteks on olnud peavoolumeedia süüdistamine kallutatuses ja EKRE-vastasuses. Keskerakond pole seda aga teinud alates Jüri Ratase saamisest esimeheks, rääkimata Isamaast. See on koht, kus meie eri meediamajad võiks veidi peeglisse vaadata ja endalt küsida, miks siiski suurema osa valijaskonna arvates opositsiooni nägu ollakse," lisas Espak.

Uuringufirma Norstat teostas küsitluse vahemikus 2.-18 juuni veebikeskkonnas ning sellele vastas kokku tuhat 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.