Viimased nädalad on toonud kaasa tormilised vaktsiiniuudised ning lootuse pandeemia lõpust.

Esimesed vaktsiinidoosid peaksid eestlasteni jõudma juba uue aasta algusest, kuid jätkuvalt on vaktsiiniteemadel palju segast.

Kuidas vaktsiin ikkagi nii ruttu valmis sai? mRNA vaktsiine pole varem turule toodud, kuidas me saame olla kindlad nende ohutuses? Miks Pfizeri vaktsiin ei sobi rasedatele? Esimesed vaktsiinikatsed Suurbritannias annavad sõnumeid, et allergikutele vaktsiin ei sobi, kes ja kas peaksid vaktsiini vältima? Miks peab vaktsiine saama kaks doosi? Millised võivad olla vaktsiini kõrvaltoimed? Kas vaktsineerimine tähendab, et ma enam koroonasse ei nakatu või lihtsalt nakatun kergemalt?

Erisaate külalisteks olid sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse, ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk ja perearst Marje Oona. Küsimusi kogusime Delfi lugejatelt Facebooki ja kommentaariumi vahendusel.

Marje Oona, te olete perearst, kui palju täna teie töös patsiendid vaktsiini küsivad ja kas nad seda ootavad?

Marje Oona: Inimesed on tegelikult täitsa häist informeeritud, et praegu veel vaktsiini ei ole. Küsitakse seda, et missugused on praegused andmed selle vaktsiini kohta, millal seda ikkagi saada võiks - sügisest alates on olnud aktiivne huvi ka gripivaktsiini vastu.

Kas te ise planeerite end vaktsineerida?

Oona: Jaa, loomulikult. Tervisehoiutöötajana ma tegelikult väga ootan, et oleks vaktsiin, mis oleks juba Euroopa Ravimiameti poolt üle vaadatud. Tahan end väga COVID-19 eest kaitsta.

Katrin Kiisk, teie töötate Ravimiametis. Kõigepealt astukski paar sammu tagasi ja teeks selgeks selle, millistest vaktsiinidest me täna räägime ja millal need Eestini peaksid jõudma. Mis on need sammud, mis on juba astutud ja mida me peame veel astuma?

Katrin Kiisk: Jaa, Euroopas on korraldatud ravimitele ja vaktsiinidele müügiloa andmine niimoodi, et seda protsessi koordineerib ja hindab Euroopa Ravimiamet. Selles hinnangute andmises osalevad eksperdid üle Euroopa, muuhulgas Eesti eksperdid. Eesti osaleb kahtlemata vaktsiinidele oma hinnangu andmisel. Nagu me praegu teame, on Euroopa Ravimiamet saanud kahe tootja käest müügiloa taotlused. Need on Pfizeri vaktsiin ja Moderna vaktsiin. Kaks vaktsiini on veel eelhindamisel, n-ö kiirendatud hindamisel. See tähendab, et protsessiga on juba algust tehtud ka AstraZeneca ja Jansseni vaktsiiniga. See kiirendatud protsess tähendab, et nii pea kui tekitavad selle vaktsiini kohta mingisugused andmed, esitatakse need ka Euroopa Ravimiametile.

Need neli vaktsiini - Pfizer, Moderna, AstraZeneca ning Janssen. Kahest viimasest me teame natukene vähem, mis ongi mu küsimuse esimene pool. Mida me teame nende kahe viimase kohta? Teisalt, mis on teadaolevalt täna Pfizeri ja Moderna vaktsiinide tõhusus?

Kiisk: Me teame Pfizeri ja Moderna vaktsiinidest täpselt nii palju, kui palju on avaldatud teadusartikleid eelretsenseeritavates teadusajakirjadest. Pfizeri ja Moderna kohta neid on. Me teame läbi nende artiklite, et vaktsiinide tõhusus on Pfizeril 90% ja Modernal 95%. Täpselt nii palju me efektiivsuse kohta teamegi. Samas on kirjeldatud ka nende vaktsiinide ohutusprofiili.

Mis me leiame sellest ohutusprofiilist?

Kiisk: Nii nagu ikka, kõrvatoimeid neil on, aga need on mõõdukad ja ennekõike on tekkinud süstlakoha punetust, valu, mis on vaktsiinide puhul üsna tavaline. Lisaks on tekkinud ka peavalu, palavikku, mis on kõik tüüpilised vaktsiinide kõrvaltoimed. Samamoodi allergiad. Neid kõiki on võimalik päris hästi ravida - kui käsi valutab, saab võtta paratsetamooli.

Ma küsin kohe ka allergiate kohta jätkuks - sellest kirjutas Delfigi - Pfizeri vaktsiin on tekitanud väga tugevaid kõrvaltoimeid just allergilistele inimestele. Mida see siis tähendab, kas kõik, kellel on tolmunohu, õietolmu allergia, kas nad ei saa ennast vaktsineerida?

Kiisk: Arvestades seda, et ÜK on võtnud selle Pfizeri vaktsiini erandkorras kasutusele, siis seal on tõesti mõnel inimesel esinenud allergilisi reaktsioone. Need on olnud inimestel, kellel tegelikult on teadaolevalt ka muudele asjadele tugev allergiline reaktsioon. Me ei saa öelda, et see vaktsiin allergikutele üldse ei sobi. Aga me peame olema ettevaatlikud nendega, kellel on ükskõik mille vastu olnud tugev allergiline reaktsioon, anafülaktiline šokk, mis on nõudnud adrenaliini manustamist.

Internetis ringlevad jutud, et seesama Pfizeri vaktsiin võib tekitada halvatust või erinevaid neuroloogilisi halvatusi. Kuidas nendega on?

Kiisk: Jutte levib igasuguseid. Teadusandmete põhjal me ei näe praegu, et vaktsiinidel oleks ilmnenud tugevaid kõrvaltoimeid.

Delfi lugeja küsib saate ajal - kas autoimmuunhaigust põdevale inimesele ka vaktsiin sobib?

Kiisk: Keeruline öelda. Me teame, et kellega ei ole üldse veel vaktsiiniuuringuid tehtud on alla 16-aastased lapsed, rasedad, rinnaga toitvad emad ja immuunsupresseeritud isikud. Nendele pole vaktsiine veel täna uuritud, mis aga ei tähenda, et seda ei tehta. Aga kuna neid uuringuid täna pole, siis seda ei soovitata siiski veel teha.

Miks rasedate peal pole seda uuritud. Me teame, et kui rasedad COVID-i saavad, põevad nad seda raskemalt eriti oma viimasel trimestril.

Kiisk: Rasedad ei pruugi seda raskemini põdeda. Esimene rühm, kes kõige rohkem kaitset vajab, on eakad, keda ongi uuringugruppi kaasatud. Pfizeri uuringus on kõige vanem inimene, kes uuringus osales, olnud 89-aastane. Nendele on eeskätt seda vaktsiini vaja.

Me kindlasti räägime veel kõrvaltoimetest, aga meiega on vahepeal liitunud Maris Jesse. Täna ootas avalikkus pikisilmi sotsiaalministeeriumist vaktsiinide laialijaotamise kava. See ei ilmunud, miks?

Jesse: Siin vajab see ootus, mis vaktsiineerimisplaanis täpselt sisaldub, vajab natukene selgitust. Kui te vaatate erinevate riikide vaktsineerimisplaane, siis nad on väga üldsõnalised dokumendid. Meie oleme erinevatel pressikonverentsidel selle üldsõnalise info juba andnud. Meie vaktsineerimisplaan saab olema natukene detailsem. Seda ei õnnestunud täna avaldada, sest on mõned detailid, mis vajavad täpsustamist, kuid usun, et jõuame selleni järgmisel nädalal. Need detailid on: milliste vaktsiinide eellepingutega on Eesti liitunud, kui palju on neid doose tulemas, kahjuks mitte keegi ei oska praegu öelda, millal nad tulevad. Tootjad ei saa seda ka ise teada veel. Kui see saab selgeks, saab see "kaskaad" töösse minna - meie oleme küsinud mingi arvu, millele siis saab tootja reageerida, et kui kähku ja mis ajaks, see siia jõuab.

Kõige suurema tõenäosusega esimeselt Eestisse jõudvalt tootjalt, Pfizerilt, peaks Eestisse jõudma vaktsiin 100 000 inimesele. See juhtub niipea kui Pfizer oma müügiloa saab. Täna hommikul arutas Euroopa Komisjon, kus olid kõik liikmesriigid ja Pfizeri esindajad, et neid detaile lihvida. Nii pea, kui see on paigas, oskame me juba öelda, mis päeval, mis kell ja kus see vaktsineerimine algab.

Pfizeri vaktsiin nõuab väga erilisi tingimusi. Mis see täpne ahel olema saab. Tuuakse ta lennuki, kaubikuga, kuhu ta ladustatakse, kas ta antakse perearstide kätte, kas ta antakse õdede kätte haiglates?

Jesse: Kõikide nende eellepingutega tulevad vaktsiinid on sellised, et tootja vastutus on need Eestisse toimetada. Nii nagu kõik teisedki kalendrivaktsiinid, mida riik ostab, lähevad need esmalt Terviseameti kesklattu. Sealt hakatakse neid jaotama vastavalt tellimustele perearstidele ja tervishoiutöötajatele. Tänaste teadmiste järgi on Pfizeri vaktsiin tõepoolest väga nõudlik. Terviseameti kesklaos on need -70- -80 kraadi juures.

Oona: Nii palju kui ma olen Pfizeri kohta andmeid lugenud, saab teda hoida viis päeva ka tavalises külmkapis ja kuus tundi toatemperatuuril. Ta nii kohutavalt kapriisne pole, kuid esimese transpordi käigus ta tõepoolest vajab külmas hoidmist.

Mis ikkagi see siht on? Me räägime hetkel esimesest 200 000 doosist, oletame, et kõik läheb hästi, vaktsiin on tõhus, jaotamine möödub kenasti. Mis see siht on, kas me vaktsineerime ära terve Eesti?

Jesse: Siht on väga sarnane teiste riikidega. Esmalt on vaja ära kaitsta tervishoiuasutustes töötavad inimesed: arstid, õed, hooldajad ja kõik teised. Kui nemad on terved, on meil suurem võimekus teisi ravida. Tervishoiutöötajate vaktsineerimine on ka lihtne, sest neile saab selle vaktsiini teha töö juures.

Teine haavatav sihtrühm on hooldekodude elanikud ja sealsed töötajad.

Kolmas on Eesti eakam elanikkond ja teatud krooniliste haigustega inimesed, neid on kokku üle 200 000.

Nemad saavad kõik vaktsiini tasuta?

Kõik ühest suust: Jah.

Kas minusugusel noorel inimesel, kuidagi riskigruppi ei kuulu, on ka lootus seda vaktsiini kuidagi saada? Saan ma seda kuskilt osta nagu gripivaktsiinigi?

Jesse: Teate, selline kummaline olukord. Tasuta saate te seda tõenäoliselt kiiremini kui ostes. Nimelt on need vaktsiini tootmisvõimsused tulevatel vaktsiinidel juba eellepingutega kaetud. Eesti riik on saamas vaktsiini doose endale ja me oleme teinud endale Eestis otsuse, et 2021. aastal vaktsineerimised toimuvad tasuta.

Ma kordan üle, et järgmisel aastal vaktsineeritakse tasuta, aga sellest järgmisel?

Jesse: Me ei tea aasta 2022 olukorda. Me ei tea, mis vaktsiinid saavad olema või lisaks tulema. 2022. aasta kohta hakkame me otsuseid tegema 2021. aasta suve lõpus ja sügisel.

Kaua selle vaktsiini mõju kestab. Kui gripivaktsiini mõju kestab ühe hooaja, kas siis koroonavaktsiini mõju saab olema midagi sarnast?

Kiisk: Ma kahjuks ei saa teile täna anda vastust. Vaktsiiniuuringud pole kestnud nii kaua aega, et me saaks öelda, et see annab kaitse kolmeks või neljaks aastaks. Astume sammu kaupa, täna meil seda infot ei ole. Need andmed tekivad ka kasutamise käigus.

Kas täna need inimesed, kes on koroonaviiruse läbi põdenud ja nad on selle immuunsuse mingil moel saavutanud - kas ka neid vaktsineeritakse?

Jesse: See on arutamise küsimus. Hetkel on prevaleeriv seisukoht see, et vaktsineeritakse kõiki. Ka läbipõdemisel saadavate antikehade kestvus pole teada. On teada, et kevadel, kes põdesid, olid septembriks antikehadest ilma jäänud.

Oona: Vaktsiinid on väga erinevad. Me peame aja jooksul andmeid koguma. On vaktsiine, millele vaktsiin annab palju parema kaitse, kui see läbipõdemine annaks. Näiteks teetanuse vaktsiin on selline. Me loomulikult jälgime, milline on haiguse enda kulg. Kuna see haigus on nii uus, siis me lihtsalt ei saa teada rohkem, kui ühe aasta andmed. Seda, et vaktsiin annab väga hea immuunvastuse, seda need esimesed uuringud näitavad.

Kiisk: Kui ma rääkisingi, et kahe vaktsiini tõhusus on 90% ja peale, siis see on väga hea tulemus. 100% efektiivsus ongi palju tahta. See sõltub väga palju inimese enda seisundist ning vanusest.

Siit tuleb korduvalt välja see, et vaktsiiniga tutvutakse selle vaktsineerimise käigus. Milline on selle mõju, kaua kestab immuunsus, kuidas erinevad inimesed reageerivad. Täna andis ka Euroopa Ravimiamet välja selge sõnumi, et kogutakse edasi vaktsiinide kõrvaltoimete teateid. Kui ilmneb, et mingisugune vaktsiin tekitab ikkagi tugevaid kõrvaltoimeid, mis siis saab? Kas kõik 200 000 doosi korjatakse kokku, kes vastutab?

Kiisk: Ma natukene lisan, et kõrvaltoimete ohutusandmete kogumine pole ainult COVID-i spetsiifiline. Seda tehakse ka kõikide teiste ravimite kohta. Sellest peab inimene märku andma oma perearstile, sealt liigub see Ravimiametisse ja sealt liigub see edasi Euroopa Ravimite Andmebaasi, mille põhjalt tehakse jooksvalt otsuseid selle ravimi kohta. Kui ilmnevad mingid riskid, nende maandamismeetmed on erinevad. Tuleb üle vaadata, kas vaktsiin ei sobi mõnele eagrupile, siis vaadatakse üle näidustus. Kui tekib mõni kõrvaltoime, siis pannakse see infolehte kirja - see on samuti maandamismeede. Seda, et terve vaktsiin tuleb kokku korjata, ma loodan, et asi nii kaugele ei lähe. Neid juhtumeid on, aga neid on vähe.

Ikkagi, kuidas ja millistel juhtudel see vaktsiin kokku korjatakse? Neid juhtumeid on ju olnud.

Kiisk: Vaktsiinidega nagu ei meenugi. Neid ohutusandmeid ju hinnatakse enne müügiloa andmist. Ja jällegi nende hindamine läheb edasi ka siis, kui müügiluba on antud. Ei ole põhjust olla selles mõttes pelglik, et see vaktsiin, mis müügiloa saab, on halb.

Jesse: Ravimikatsetused on läbi viidud ka COVID-i vaktsiinidega. Nad läbivad ikkagi kõik vajalikud etapid. Nendega on hindamisprotsesse kiirendatud ja tehtud asju samaaegselt. Nende vaktsiinide puhul on kaalutud kasumite-võimalike kahjude suhed ning kasumid kaaluvad need üle. Nii nagu kõikidel ravimitel.

Oona: Need vaktsiiniuuringud on olnud väga suure hõlmatusega, neil on olnud üle 30 000 ja 40 000 inimese. Kasumid on suuremad, kui võimalikud kõrvaltoimed.

Kiisk: Enamus kõrvaltoimeid ilmneb kuskil nelja kuni kuue nädala vältel pärast vaktsiini manustamist. Seega on vajalik neid vaktsiini kõrvaltoimeid edasi koguda ja seda täna ka tehakse.

Täna me räägime ikkagi peamiselt kahest vaktsiinist ja AstraZenecast, mis Moderna ja Pfizeri kandadele astub. AstraZeneca tõhusus on kõige madalam. Nüüd, kui need vaktsiinid mingil hetkel kõik turule jõuavad, kas mul on voli valida, et millist vaktsiini ma tahan. Kas ma saan öelda, et ma tahan vaktsiini, aga AstraZeneca vaktsiinile ma ei hakka oma aega raiskama?

Jesse: Need ongi need küsimused, mis ei olegi veel paigas. Ühelt poolt sõltub see sellest, kas sellel ajahetkel on, mille vahel valida. Me ei tea, millal AstraZeneca tuleb. Me teame, millises koguses me oleme seda saamas. Kui ühel hetkel on meil kõik olemas, siis saame me neid valikuid anda ja teha. Kui on parasjagu ainult üks, näiteks AstraZeneca oma, siis ei ole neid valikuid. Inimene saab aga valida, kas ta laseb ennast vaktsineerida või mitte. Me tahame kindlustada, vaktsineerimise osas oleks inimestel võimalikult palju informatsiooni.

Marje Oona, mul on küsimus selle kohta, et need Pfizeri ja Moderna vaktsiinid on mRNA vaktsiinid - revolutsioon vaktsiinitööstuses, nad mõjutavad teisiti kui ülejäänud. Inimesed, kes pöörduvad perearsti juurde, kas nad tunnevad hirmu selle uut tüüpi vaktsiini osas?

Oona: See, mida vaktsiin või vaktsiinitoimeaine teeb, on kehas enam-vähem samasugune. See on see, et õpetatakse keha immuunsüsteemile selle haigustekitaja võimalikult ohutult selgeks. Siis kui keha puutub kokku selle päris haigustekitajaga, et siis oleks immuunsüsteemile asi selge. mRNA vaktsiin on sarnane. Selle abil tekib organismis samuti tarkus haigustekitaja kohta. Mis on nüüd selle uue CoV-SARS-2 vaktsiini eripära, on see tema antigeen viiruse pinnal. Te kõik olete näinud neid pilte, kus sellel haigustekitajal on ogad peal. Kui me vaatame mikroskoobi all, siis sellel on ka ogad hästi näha. See oga on nagu võti, et avada lukku, et minna inimese organismi. mRNA vaktsiin õpetab meie rakkudele justnimelt selle ogavalgu selgeks. Kui me nakatume päris viirusega, siis neis on samamoodi see viirus sees.

See on natukene nagu Snapchatiga saadud sõnum. Sinna raku sisse. See antigeen on selline ja siis see mRNA kustub seal üsna ruttu ära, kui sealt on maha loetud, keha õpib selgeks selle ogavalgu. Miks need mRNA vaktsiinid kõige kiiremini valmis said ongi see, et nende jaoks pole vaja mingeid viiruseid kuskil kultiveerida ja sealt siis midagi välja eraldada. See ongi väikene jupikene, mille tootmine on suhteliselt lihtne - seetõttu saidki need kliinilised uuringud kõige kiiremini alata.

mRNA kasutamist on juba varemgi uuritud, kuid ilmselt ei olnud varem tõuget, et sellesse nii palju investeerida. Pandeemia käigus oli see vajadus globaalselt väga suur. Kui inimkond paneb terve oma panuse sellesse, siis tulevad need tulemused.

Praegu on mRNA vaktsiine arenduses päris mitmeid. Kliinilistes uuringutes on üle 200 vaktsiini. Vandenõuteooria on see, et kuskil oli see vaktsiin juba valmis, aga minu meelest lükkab selle ümber see, et neid vaktsiine nii palju arenduses on. Sellepärast ka, et aastal 2022 me juba ka teame vastuseid nendele küsimustele, et kellele vaktsiin paremini sobib, kuid praegu on meie peamine ülesanne pöörduda tagasi normaalse elu juurde. Siin on kõige kiiremat lahendust pakuvadki need mRNA vaktsiinid.

Mainisite seda kiirust. Kevadel me rääksime, et vaktsiini arendamine võib võtta aastaid. Nüüd on kõik teisiti, vaktsiinid on tõenäoliselt meil varsti Eestis olemas. Mis muutus ja kuidas inimeste hirme hajutada, et see vaktsiin nii pöördeliselt kiiresti tuli?

Kiisk: Selle kiiruse määras ära see tohutu vajadus. Meil pole ajaloost võtta teist hea näidet, kus on vaktsiini vajanud nii paljud.

Jesse: Ja seda vajab korraga terve maailm. Väga sageli need probleemid, kus ravimiarendus on aeglane olnud, on seetõttu, et see haigus on kuskil piirkonnas ja globaalsel teadusmaailmal pole huvi, põhjust kogu oma ressurssi panna ühe probleemi lahendamisele. Sageli need probleemid kipuvad olema vaesemates piirkondades samuti. Nüüd aga oli kogu maailm korraga haaratud, rikkad riigis, vaesed riigid. Vaesemad riigid jäid vähempuudutatuks - Aafrika on näiteks vähem mõjutatud olnud kui USA või Euroopa.

Oona: Ma mõtlesin endale välja sellise analoogia, et tegelikult on teadus jõudsalt edasi arenenud viimastel aastakümnetel. Kui esimest korda hakati inimese genoomi kodeerima, võttis see aega 13 aastat, aastated 1990-2003. Praegu me kodeerime genoome tohutu kiirusega. Sellesama COVID-19 viiruse genoom sai teada mõne nädalaga. Meil oli teada ka varasemalt, et koroonaviiruste vastu võitlemisel on just see ogavalk võti, mille vastu peab inimene lahenduse leidma. Kõikide varasemate hiiglaslike uuringute pealt sai teha hiiglaslikke arenguhüppeid selle konkreetse vaktsiini väljatöötamiseks.

Jesse: Pandi kokku väga palju arstiteaduslikku arstiteaduslikku, ravimiarenduse ja muud potentsiaali ja see kõik suunati sisuliselt ühe probleemi lahendusse korraga. Me saaksime väga paljudest haigustest jagu, kui me suunaksime ühel aastal kogu ressursi ühte kohta.

Oona: Mõnikord ka öeldakse, et miks ometigi vähktõbe ära ei lahendada, vähke on tuhandeid erinevaid vorme ja on ka vorme, mille osas on ravi väga edukas. Inimkond töötab ka selles osas edasi, aga ma ise arvan, et koroonaviiruse ära lahendamine on lihtsam, kui vähktõve ära kaotamine.

Kiisk: Ma tahan ka öelda, et arenduses see käib kiiresti, aga sisulistes nõudmistes ei tehta mingeid järelandmisi. Tehakse laboris esmalt, minnakse edasi loomkatsetele, siis tehakse inimestel kliinilisi uuringuid jne. Seal järelandmisi ei ole ega ei tehta.

Kas te oskate öelda, kui palju on inimesi, kes on täna planeedil Maa mingisugust koroonavaktsiini saanud?

Kiisk: Niimoodi tervikuna on keeruline öelda. Kui me vaatame, kui palju on Pfizeri või Moderna uuringutesse inimesi kaasatud. Siis Pfizeri puhul on üle 21 000 inimese saanud vaktsiini, Moderna puhul 15 000.

Oona: Uuringuid on ka väga erinevaid, osa toimub neist riikides nagu Hiina, kust me täpseid andmeid ei tea.

Internetiteoreetikud arutlevad, et äkki on Hiina ja Venemaa vaktsiinid hoopis tõhusamad, mis me nende kohta täna üldse teame?

Kiisk: Nende kohta teame me väga vähe. Sellepärast, et nende kohta pole teadusajakirjades mitte ühtegi artiklit avaldatud. Venemaa vaktsiinitootaja on ise midagi avaldanud oma veebilehel või läbi ajakirjanduse on infot tulnud, et need on läbinud teise faasi uuringud. Seal on olnud ainult 20 inimest. Nüüd on nad alustanud ka kolmanda faasi uuringutega, kus vaktsiini saab 14 000 inimest.

Oona: Selle Vene Gamaleja vaktsiini kahe päris esimese vaktsiini kohta on nad mõndagi publisteerinud. Aga seda on vähe, et neid täna kasutusse võtta.

Delfi lugeja küsib - kas on tehtud ohutusuuringud paratsetamooli ja näiteks Pfizeri vaktsiini mõjust inimorganismile?

Kiisk: Ilmselt ei ole. Ma muidugi ei näe, et paratsetamool võiks mõjutada vaktsiini ohutust või mõju.

Oona: Tegelikult need andmed on olemas. Kui lugeda Pfizeri ja Moderna hästi suurt uuringuaruannet, seal on täpselt fikseeritud, kas pidi võtma palavikualandajat või mitte, siis need andmed on tegelikult olemas. Aga sealt ei tule välja, et oleks mõju olnud.

Kiisk: Paratsetamooli võetakse ehk ilmnenud palaviku tõrjumiseks, kuid see, et neil koos oleks mingi mõju - see välja ei tule.

Vaktsineerimisuudiste valguses paistab selle pandeemia tunneli lõpus hele valge täpikene. Kas on mingid kriteeriumid, kuidas me saame kaitsemeetmetest loobuma hakata?

Jesse: Ei, niimoodi ei ole. Vaktsineerimise vaates on esimene ülesanne raske haigestumise vastu ära kaitsta tervishoiutöötajad ja riskigrupp, sellega me peaksime oma tervishoiusüsteemi ülekoormuse ära hoida. Rahvusvahelises pildis kuni viimase nädalani Eesti oli kõige lähedamalt oma igapäevaelu elav riik. Kui me suudame oma ettevaatliku ja vastutustundliku käitumisega jõuluperioodi elada nii, et nakkus ei kasva, siis me saame pöörduda elu juurde, millist me elasime novembris.

Kiisk: See, et vaktsiin tuleb, ei tähenda, et me võiksime kohe lõpetada kätepesu ja maskide kandmise. Ettevaatuse abinõud on ikkagi väga asjakohased.

Jesse: Sellise hea kätehügieeni juurde me võiksimegi jääda, suurem käte puhtuse hoidmine on toonud kaasa selle, et meil on olnud väga palju vähem muid haiguseid.

Lugejaküsimus otsesaate ajal - koroonaviirus on juba muteerunud, seda on üle 12 000 tüübi. Kas on olemas vaktsiin, mis on tõhus nende kõikide vastu?

Oona: SARS-2 puhul on tehtud väga huvitavaid uuringuid ning järeldatud, et mõni üksik nukleiit on muutunud. See muutus on võrreldav sellega, et me võtame ette ühe suure paksu raamatu ja ühes on trükiviga ja teises ei ole. Seega tegelikult ütlevad viroloogid, et viiruse põhiomadused pole sellest eriti muutunud. Ogavalk on ka väga stabiilne ja selles pole ka muudatusi olnud. Sellesmõttes on gripiviirus ja koroonaviirus on väga erinevad, gripp muteerub väga kiirest, SARS-CoV-2 ei muteeru nii kiiresti. See mutatsioonide arv on seal vast ka üle pingutatud.

Lähme uuesti internetiteooriate juurde. Kevadel oli maskide kohta sõnum see, et maskid pole kohustuslikud, tänaseks on asi teine. Täna räägib riik seda, et vaktsiinid ei muutu kohustuslikuks, kas me saame selles siiski kindlad olla?

Jesse: Ma ei ole küll kordagi kuulnud kedagi nendes aruteluringides, kus vaktsineerimisstrateegiat on räägitud, kuulnud, et vaktsineerimine peaks olema kohustuslik. Esiteks juba meditsiinilistel põhjustel. Me teame, et lastele pole COVID-i vaktsiiniga katseid tehtud, rasedatele. On inimesed, kellel on allergiad, kes ei saa üldse mingeid teisigi vaktsiine teha. Juba nende asjaolude tõttu, ei saa öelda, et vaktsineerimine hakkaks olema kohustuslik. Meil ei ole ka laste kalendrivaktsiinid kohustuslikud, et siis laps lasteaeda või kooli ei saa. Vaktsineerimise puhul on oluline, et see tehtaks teadlikult ja inimesed teeks seda teadlikkusest, mitte hirmust saada trahvitud.

Ometigi on juba juttu, et riikidest, kes tahavad oma turistidelt nõuda, et koroonavaktsiin oleks tehtud...

Jesse: No vot, aga seda ongi lihtsam teoritiseerida, kui päriselt teha. Kas need riigid tahavad loobuda näiteks lastega peredest, sest täna keegi lapsi vaktsineerima ei hakka. Kas need inimesed, kellel on allergiad, peavad esitama mingi tõendi? Samamoodi on lood ka lennufirmadega - lennundusorgansiatsioonid hakkasid ütlema, et vaktsineerimise kohustuslikkus on pääsetee, kuidas rahvusvaheline lennundus taastuks. Me aga ei saa seda ju elu viia.

Mida Eesti täna arutab? Kas enda sissesõitjatele on olnud juttu koroonavaktsiini nõude osas?

Jesse: Ei, täna meil pole sellist arutelu olnud. Ennekõike me keskendume enda inimestele ja sellele, et nemad selle vaktsiini saaks.

Kuidas sellega on, et kui ma olen selle vaktsiini juba saanud, siis kas ma nakatun sellesse viirusesse või ma põen seda lihtsalt hästi kergelt?

Oona: kliinilised uuringud näitavad, et väike võimalus nakatuda ikkagi on. See on nii ka tuulerõugetega. Kui ma olen tuulerõugete vaktsiini saanud, ei tähenda see, et oleksin 100% immuune taasnakkumise osas.

Tahaksin saate lõpetada vaktsiinide asemel ravimitest rääkides, kuivõrd seda vaktsiini kohe alguses niivõinaa kõigile ei jagu. Kas ja millised on arengud ravimite vallas, et see nakatumine kodus tema läbipõdemine mööduks kergemalt?

Kiisk: Kodus end väga kuidagi aidata ei saa. Haigla mõttes intensiivis on kasutusel mõned ravimid, näiteks Remdesivir, mis inimesi abistavad.

Liitu