Oona: Ma mõtlesin endale välja sellise analoogia, et tegelikult on teadus jõudsalt edasi arenenud viimastel aastakümnetel. Kui esimest korda hakati inimese genoomi kodeerima, võttis see aega 13 aastat, aastated 1990-2003. Praegu me kodeerime genoome tohutu kiirusega. Sellesama COVID-19 viiruse genoom sai teada mõne nädalaga. Meil oli teada ka varasemalt, et koroonaviiruste vastu võitlemisel on just see ogavalk võti, mille vastu peab inimene lahenduse leidma. Kõikide varasemate hiiglaslike uuringute pealt sai teha hiiglaslikke arenguhüppeid selle konkreetse vaktsiini väljatöötamiseks.
Jesse: Pandi kokku väga palju arstiteaduslikku arstiteaduslikku, ravimiarenduse ja muud potentsiaali ja see kõik suunati sisuliselt ühe probleemi lahendusse korraga. Me saaksime väga paljudest haigustest jagu, kui me suunaksime ühel aastal kogu ressursi ühte kohta.
Oona: Mõnikord ka öeldakse, et miks ometigi vähktõbe ära ei lahendada, vähke on tuhandeid erinevaid vorme ja on ka vorme, mille osas on ravi väga edukas. Inimkond töötab ka selles osas edasi, aga ma ise arvan, et koroonaviiruse ära lahendamine on lihtsam, kui vähktõve ära kaotamine.
Kiisk: Ma tahan ka öelda, et arenduses see käib kiiresti, aga sisulistes nõudmistes ei tehta mingeid järelandmisi. Tehakse laboris esmalt, minnakse edasi loomkatsetele, siis tehakse inimestel kliinilisi uuringuid jne. Seal järelandmisi ei ole ega ei tehta.
Kas te oskate öelda, kui palju on inimesi, kes on täna planeedil Maa mingisugust koroonavaktsiini saanud?
Kiisk: Niimoodi tervikuna on keeruline öelda. Kui me vaatame, kui palju on Pfizeri või Moderna uuringutesse inimesi kaasatud. Siis Pfizeri puhul on üle 21 000 inimese saanud vaktsiini, Moderna puhul 15 000.
Oona: Uuringuid on ka väga erinevaid, osa toimub neist riikides nagu Hiina, kust me täpseid andmeid ei tea.
Internetiteoreetikud arutlevad, et äkki on Hiina ja Venemaa vaktsiinid hoopis tõhusamad, mis me nende kohta täna üldse teame?
Kiisk: Nende kohta teame me väga vähe. Sellepärast, et nende kohta pole teadusajakirjades mitte ühtegi artiklit avaldatud. Venemaa vaktsiinitootaja on ise midagi avaldanud oma veebilehel või läbi ajakirjanduse on infot tulnud, et need on läbinud teise faasi uuringud. Seal on olnud ainult 20 inimest. Nüüd on nad alustanud ka kolmanda faasi uuringutega, kus vaktsiini saab 14 000 inimest.
Oona: Selle Vene Gamaleja vaktsiini kahe päris esimese vaktsiini kohta on nad mõndagi publisteerinud. Aga seda on vähe, et neid täna kasutusse võtta.
Delfi lugeja küsib - kas on tehtud ohutusuuringud paratsetamooli ja näiteks Pfizeri vaktsiini mõjust inimorganismile?
Kiisk: Ilmselt ei ole. Ma muidugi ei näe, et paratsetamool võiks mõjutada vaktsiini ohutust või mõju.
Oona: Tegelikult need andmed on olemas. Kui lugeda Pfizeri ja Moderna hästi suurt uuringuaruannet, seal on täpselt fikseeritud, kas pidi võtma palavikualandajat või mitte, siis need andmed on tegelikult olemas. Aga sealt ei tule välja, et oleks mõju olnud.
Kiisk: Paratsetamooli võetakse ehk ilmnenud palaviku tõrjumiseks, kuid see, et neil koos oleks mingi mõju - see välja ei tule.
Vaktsineerimisuudiste valguses paistab selle pandeemia tunneli lõpus hele valge täpikene. Kas on mingid kriteeriumid, kuidas me saame kaitsemeetmetest loobuma hakata?
Jesse: Ei, niimoodi ei ole. Vaktsineerimise vaates on esimene ülesanne raske haigestumise vastu ära kaitsta tervishoiutöötajad ja riskigrupp, sellega me peaksime oma tervishoiusüsteemi ülekoormuse ära hoida. Rahvusvahelises pildis kuni viimase nädalani Eesti oli kõige lähedamalt oma igapäevaelu elav riik. Kui me suudame oma ettevaatliku ja vastutustundliku käitumisega jõuluperioodi elada nii, et nakkus ei kasva, siis me saame pöörduda elu juurde, millist me elasime novembris.
Kiisk: See, et vaktsiin tuleb, ei tähenda, et me võiksime kohe lõpetada kätepesu ja maskide kandmise. Ettevaatuse abinõud on ikkagi väga asjakohased.
Jesse: Sellise hea kätehügieeni juurde me võiksimegi jääda, suurem käte puhtuse hoidmine on toonud kaasa selle, et meil on olnud väga palju vähem muid haiguseid.
Lugejaküsimus otsesaate ajal - koroonaviirus on juba muteerunud, seda on üle 12 000 tüübi. Kas on olemas vaktsiin, mis on tõhus nende kõikide vastu?
Oona: SARS-2 puhul on tehtud väga huvitavaid uuringuid ning järeldatud, et mõni üksik nukleiit on muutunud. See muutus on võrreldav sellega, et me võtame ette ühe suure paksu raamatu ja ühes on trükiviga ja teises ei ole. Seega tegelikult ütlevad viroloogid, et viiruse põhiomadused pole sellest eriti muutunud. Ogavalk on ka väga stabiilne ja selles pole ka muudatusi olnud. Sellesmõttes on gripiviirus ja koroonaviirus on väga erinevad, gripp muteerub väga kiirest, SARS-CoV-2 ei muteeru nii kiiresti. See mutatsioonide arv on seal vast ka üle pingutatud.
Lähme uuesti internetiteooriate juurde. Kevadel oli maskide kohta sõnum see, et maskid pole kohustuslikud, tänaseks on asi teine. Täna räägib riik seda, et vaktsiinid ei muutu kohustuslikuks, kas me saame selles siiski kindlad olla?
Jesse: Ma ei ole küll kordagi kuulnud kedagi nendes aruteluringides, kus vaktsineerimisstrateegiat on räägitud, kuulnud, et vaktsineerimine peaks olema kohustuslik. Esiteks juba meditsiinilistel põhjustel. Me teame, et lastele pole COVID-i vaktsiiniga katseid tehtud, rasedatele. On inimesed, kellel on allergiad, kes ei saa üldse mingeid teisigi vaktsiine teha. Juba nende asjaolude tõttu, ei saa öelda, et vaktsineerimine hakkaks olema kohustuslik. Meil ei ole ka laste kalendrivaktsiinid kohustuslikud, et siis laps lasteaeda või kooli ei saa. Vaktsineerimise puhul on oluline, et see tehtaks teadlikult ja inimesed teeks seda teadlikkusest, mitte hirmust saada trahvitud.
Ometigi on juba juttu, et riikidest, kes tahavad oma turistidelt nõuda, et koroonavaktsiin oleks tehtud...
Jesse: No vot, aga seda ongi lihtsam teoritiseerida, kui päriselt teha. Kas need riigid tahavad loobuda näiteks lastega peredest, sest täna keegi lapsi vaktsineerima ei hakka. Kas need inimesed, kellel on allergiad, peavad esitama mingi tõendi? Samamoodi on lood ka lennufirmadega - lennundusorgansiatsioonid hakkasid ütlema, et vaktsineerimise kohustuslikkus on pääsetee, kuidas rahvusvaheline lennundus taastuks. Me aga ei saa seda ju elu viia.
Mida Eesti täna arutab? Kas enda sissesõitjatele on olnud juttu koroonavaktsiini nõude osas?
Jesse: Ei, täna meil pole sellist arutelu olnud. Ennekõike me keskendume enda inimestele ja sellele, et nemad selle vaktsiini saaks.
Kuidas sellega on, et kui ma olen selle vaktsiini juba saanud, siis kas ma nakatun sellesse viirusesse või ma põen seda lihtsalt hästi kergelt?
Oona: kliinilised uuringud näitavad, et väike võimalus nakatuda ikkagi on. See on nii ka tuulerõugetega. Kui ma olen tuulerõugete vaktsiini saanud, ei tähenda see, et oleksin 100% immuune taasnakkumise osas.
Tahaksin saate lõpetada vaktsiinide asemel ravimitest rääkides, kuivõrd seda vaktsiini kohe alguses niivõinaa kõigile ei jagu. Kas ja millised on arengud ravimite vallas, et see nakatumine kodus tema läbipõdemine mööduks kergemalt?
Kiisk: Kodus end väga kuidagi aidata ei saa. Haigla mõttes intensiivis on kasutusel mõned ravimid, näiteks Remdesivir, mis inimesi abistavad.