Kurmi Estonia aruanne flirdib Jutta Rabega

Prokurör Margus Kurmi Estonia hukku uurinud komisjoni aruanne valmis ilma ühegi ekspertiisita, laevaehitusspetsialistidega ei räägitud ning väliseksperdid tembeldati salatsejaks. Eesti Ekspressi meelest toetuti pigem Jutta Rabe konspiratsiooniteooriatele.

„Kuidas saab seda komisjoni nimetada asjatundjate komisjoniks,” küsib Mereakadeemia emeriitprofessor, elukutseline masinaehitaja August Ingerma. „Kas seal mõni meremees ka on?” Ei ole. Kõik komisjoniliikmed on juristid, näiteks Kurm ise on oma igapäevatöös spetsialiseerunud võitlusele organiseeritud kuritegevusega.

Vana komisjoni liikmetest kirjutades nendib Kurm, et need polnud pikemaks diskussiooniks valmis, väites, et vajavad asja meeldetuletamiseks lisaaega. Aruandest ei selgu, miks lisaajas kokku ei lepitud.

Ka Rootsi veeteede ameti mereohutuse direktor Johan Franson oleks Kurmile andnud loa kohtuda laeval käinud tuukritega, kui prokurör vaid tuleks konkreetsete nimedega. Prokurör ei tulnud.

Soomlasest laevaehitusinsener Tuomo Karppinen on Kurmi peale suisa tulivihane. Kurm kirjutab, et on alust arvata, nagu oleks visiir leitud ametlikust kuupäevast üheksa päeva varem. Sellele viitavat üks soomlase saadetud faks. „Teatasin, et filmisime laeva vööriosa, kus visiir enne ära kukkumist asus. Kuna ma ei teadnud selle laevaosa rootseikeelset nimetust, siis nimetasin seda visiiriks,” seletab Karppinen.

Kurm oli Karppinenilt faksi kohta küsinud ja Karppinen palus tal seepeale üht vana Hufvudstadsbladeti artiklit lugeda, kus ta seda asja juba korra selgitas. „Seepeale Kurm ähvardas, et kirjutab minust halvasti.”

See omakorda vihastab prokuröri: „Mis asja!? See ajab mind juba närvi. Ma selgitasin, et ma pean selle asja kohta valitsusele ju midagi kirjutama.”

Kes räägib tõtt? Kahjuks ei tea, sest Kurm ei võtnud kohtumistele tunnistajaid kaasa, mida küll nõuavad rahvusvahelised kombed. Küsimusele, miks ta vestlusi ei salvestanud, vastab prokurör: „Nalja teete või? Salvestamise puhul oleks mind kohe minema aetud.”

Vana komisjoni soomlasest liikme Kari Lehtola meelest oli Kurmile väga raske midagi selgeks teha, sest „tal näis juba kõik paigas olevat. Kurm tundus uskuvat plahvatustesse”. Tõsi, juba aruande esimene küsimus on suunav: „Milliste uuringutega on välistatud võimalus, et vöörivisiiri kinnitused purunesid plahvatuse tagajärjel.” Oma aruandes esitab ta vaid need tõigad, mis võimaldavad teha järeldusi Estonia ametliku uppumisversiooni vastu.

Kurm eeldas, et aruanne jääb eksklusiivselt valitsuse silmadele. Mitteametlike kohtumiste teatavaks saamine tekitaks diplomaatilisi probleeme — see oli teada.