Samas on valitsus eraldanud Tarmo Lihti elukaaslasele hüvituseks 400 000 krooni ning nende tütrele ühekordse toetuse isa kümne aasta palga ulatuses ehk 263 000 krooni.
Joel Lihti sõnul on tema nõue põhjendatav sellega, et viie-aastase pojatütre kasvatamine ilma isata on raskendatud. “Ühekordne kompensatsioon on põhjendatud nende hukkunute puhul, kellel polnud lapsi,” lausus ta.
Lisaks Lihtidele soovivad riigilt uut hüvitist saada ka teised Kurkse katastroofis hukkunute vanemad. Nõue oleks taasiseseisvunud Eestis teine juhtum, kus õnnetuse tõttu lapse kaotanud vanemad soovivad saada riigilt suurt kahjusummat.
Saaremaa Ühisgümnaasiumi põlengus poja kaotanud Raul Arva perele mõistis Saare maakohus küll välja 720 000 krooni, kuid ringkonnakohus tühistas otsuse.
Kurkses hukkunud Rocco Pussi ema Elli Tamm lausus, et on samuti valmis kahjutasu nõudma. “Esimesel korral makstu oli minu poja surma eest alatu summa,” sõnas Tamm. Tema sõnul on ta olnud ühenduses veel kahe Viljandist pärit hukkunu vanematega ning ka nemad ei soovi praeguse olukorraga leppida.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko ütles, et Kurkse õnnetuse järgselt said kõigi hukkunute perekonnad valitsuse otsusega 400 000 krooni.
“Kuna hüvitis on makstud, ei ole meil mingit õiguslikku alust seda uuesti teha,” lausus Mikko.
Kurkse õnnetuses 1997. aasta 11. septembril uppus Suur-Pakri saarelt jalgsi läbi mere mandrile minna soovinud 22-mehelisest luurerühmast 14 rahuvalvajat. Baltbati luurerühma ülemale Jaanus Karmile määras kohus küll hiljem vanglakaristuse, kuid president Lennart Meri andis Karmile armu.
