Kuriteos kahtlustatavate vahi all hoidmise aeg lüheneb

 (22)

"See on liiga suur arv ja nad istuvad väga kehvades tingimustes," ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Aivo Barbo Eesti Päevalehele.

"Seda on meile ette heidetud ka Euroopa Liidu poolt, sest negatiivses mõttes on nii suur eeluurimise all olevate isikute arv Euroopas absoluutne tipp," rääkis Barbo. "Süüdimõistva kohtuotsuseni on inimene siiski süütu ja süütu inimese pikaajaline vanglas hoidmine ei ole millegagi põhjendatud."

Eeluurimise ajal vahi all viibimist peaks vähendama ka üha rohkem kiir- ja lihtmenetluste kasutamine.

Tallinna linnakohtu esimehe Helve Särgava sõnul püüavad kohtud juba praegu hoida vahi all pidamise aega võimalikult lühikesena.

"Kohtud vaatavad ka praegu väga tõsiselt vahi alla võtmist ning eriti põhjendatud peab uurijal olema tähtaja pikendamise taotlus," ütles Särgava.

Kahtlusaluse vahi all hoidmiseks teeb ettepaneku uurija, kuid loa annab kohtunik. Loa andmisel arvestatakse ka prokuröri seisukohta.

"Kui juba inimene on vahi alla võetud, siis peaks uurija töötama võimalikult kiiresti. Mida kiiremini inimene karistust kandma hakkab, seda mõjuvam see on," rääkis Särgava.

Kinnipidamise tähtaegade lühendamine aitaks kohtuniku sõnul kokku hoida maksumaksja raha, sest jääks ära hüvituste maksmine. "Riigil tuleb maksta nendele inimestele, kes on olnud vahi all, aga pärast mõistetakse õigeks," lausus Särgava.

Barbo sõnul ei muudeta tähtaegade lühendamiseks kriminaalkoodeksit. Politsei ja prokuratuur peavad aga hakkama põhjalikumalt kaaluma süüdistajate taotluste esitamist kahtlusaluse vahi alla võtmiseks ning menetlema eelisjärjekorras kriminaalasju, kus isik on vahistatud eeluurimise ajaks.

Kriminaalkoodeksi järgi saab inimest eeluurimise käigus vahi all hoida kuni kuus kuud ning erandjuhul kuni üks aasta.