Kuriteoennetuse nõukogu keskendus eelmisel aastal alaealiste ning perevägivallale

 (5)
Kuriteoennetuse nõukogu keskendus eelmisel aastal alaealiste ning perevägivallale
Foto: Tanel Meos

2011. aastal keskendus kuriteoennetuse nõukogu alaealiste ning vägivallakuritegevusega seonduvatele teemadele ning tegeleti aktiivselt perevägivalla vähendamise võimalustega.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul oli üheks arutelu küsimuseks kuidas tagada universaalsuse põhimõte lastega töötamise piirangute osas ehk kuidas koondada piirangud nendele, kes lastega töötada ei tohiks, selguse huvides ühte seadusesse, teatas justiitsministeerium.

„Selline muudatus looks selguse ja lihtsuse lastega töötamise piirangute osas. Täna on piirangud laste kaitseks jagunenud erinevate seaduste vahel ning iga kord, kui midagi muutub, peab eraldi muutma tervet hulka seadusi. Selline olukord teeb muudatuste jälgimise ja nendest arusaamise keeruliseks. Võib juhtuda, et mõnes eriseaduses ei saa vajalikud piirangud laste kaitseks kirja, see aga ei ole hea tulemus ja seepärast tuleks laste kaitseks vajalikud piirangud koondada ja tagada nende universaalsus,“ lausus Michal.

„Nõukogus lepiti kokku, et arutelud lastega töötamise piirangute teemal jätkuvad. Paljud tõusetunud probleemid saavad lahenduse ka Euroopa Liidu vastava direktiivi ülevõtmisega ning erinevate küsimustega tegeletakse edasi ka uue lastekaitse seaduse ettevalmistamise käigus,“ sõnas minister.

Järgmiseks prioriteetseks tegevuseks on nõukogul perevägivalla ennetamine. Selles on oluline roll inimeste teadlikkuse suurendamisel, aga ka politsei reageerimise operatiivsusel ja oskuslikkusel.
„Selleks, et perevägivalla juhtumid ei jääks tähelepanuta, viib politsei koostööpartneritega läbi ümarlaua kohtumisi ja koolitusi, et tagada vägivallajuhtumitele kiire ja asjakohane reageerimine, mis aitab ära hoida vägivallajuhtumite kordumist. Kindlasti tahan siin tunnustada politseid ja prokuratuuri, kes on vägivallaga väga tõsiselt tegelema hakanud. Pikas plaanis annab see loodetavasti ka kvaliteedihüppe, et vägivalda märgataks varem ja sel ei lasta muutuda raskemaks ning raskemate kuritegude arv loodetavasti langeb,“ märkis justiitsminister.

Seotud lood:

Eelmisel aastal anti nõukogus ülevaade ka Eesti Kirikute Nõukogu ja justiitsministeeriumi koostöös käima lükatud tugiisikuteenusest, mis on suunatud vanglast tähtaegselt vabanenud vangidele. Selle projekti raames koolitati välja kaks gruppi tugiisikuid, üks eesti- ja teine venekeelne. Tugiisikutest esimesed alustasid tegevust 2011. aasta sügisel ning käesoleval aastal jätkusid koolitused Harjumaal.

Pikemalt on nõukogust arutlusel olnud alaealiste komisjonide ning erikoolidega seonduv, mille osas koostab haridus- ja teadusministeerium uut alaealiste mõjutusvahendite seadust.

Kriminaalpreventsiooni nõukogu tegutseb valitsusele nõuandva komisjonina alates 1993. aastast. Oma tegevuse jooksul on nõukogu tegutsenud asjatundjate komisjonina, kuhu on kaasatud kõik kuriteoennetust läbivad ühiskonna tasandid: riiklik (asjaomased ministrid), kohalik (omavalituste esindajad, liitude esindajad) ja elanikkond (mittetulundussektori, erasektori, huvigruppide esindajad).

2003. aastal muutus kriminaalpreventsiooni nõukogu koosseis ning nõukogu nimetati ümber kuriteoennetuse nõukoguks. Hetkel kuuluvad komisjoni koosseisu kuus ministrit: justiits-, sise-, sotsiaal-, haridus- ja teadus-, kultuur- ja rahandusministrid ja mitmed muud olulised esindajad nii riiklikult, kohalikult kui elanikkonna tasandilt, nagu näiteks Tallinna linna esindaja, riigikohtu esindaja, Eesti linnade liidu esindaja, Eesti turvaettevõtete liidu esindaja jne.