"Kuriteoennetuse nõukogus arutasime, et täna on need elualad, kus lastega töötamise piirangud kehtivad, konkreetselt üles loetletud ning vastavad muudatused on sisse viidud kõigisse valdkonna seadustesse. Samas ei pruugi selline ammendav loend siiski katta kõiki võimalikke ametikohti, kus töötajad lastega vahetult kokku puutuvad", vahendab justiitsministeeriumi avalike suhete talitus Michalit.

"Seega võiks kaaluda konkreetse loendi asendamist üldisemate kriteeriumitega ning see ühes seaduses sätestada. Sellele on ka alternatiiv – lastega töötamise piirangut omavate ametikohtade loendi täpsustamine ja vajadusel laiendamine. Millise tee valime, sõltub juba analüüsi tulemustest. Näiteks kõlas ka idee iga konkreetse kohtuotsusega kaaluda keeldu lastega töötamiseks, kui kuriteo liik on selline, et see keeld peaks olema," lisas ta.

Arutelu käigus käsitleti muuhulgas kuritegude nimekirja, mille puhul lastega töötamise piirangud täna kehtivad. Samuti arutati ühe võimalusena muuta see keeld tänasest universaalsemaks, et seadusega ei peaks iga ametikohta eraldi välja tooma.

Tööandja kohustus kontrollida

Alates 2007. aasta juulist kehtivad lastega töötamise piirangud, mille eesmärgiks on vältida lastevastastest seksuaalkuritegudes süüdimõistetud isikute töötamist lastega korrapäraseid kokkupuuteid eeldavatel kutsealadel. Sellised elualad on näiteks kooli- ja lasteaia õpetajad, laagrikasvatajana jne.

Seatud piirang ise aga on eluaegne ja kehtib ka isikutele, kelle karistusandmed on kantud karistusregistri arhiivi. Selle täitmiseks on tööandjal kohustus kontrollida enne isiku lapsega seotud tööle võtmist tema tausta karistusregistrist.

Seadus paneb praegu ka vastavatele tööandjatele kohustuse kontrollida inimese töölevõtmisel tema karistatust lastevastaste seksuaalkuritegude eest. Tööandjat, kes võtab tööle isiku, kellel on seaduse järgi lastega töötamine keelatud, võib karistada rahatrahviga. Isikut ennast aga, kes keeldu teadlikult eirates sellisele tööle läheb, saab karistada kriminaalkorras kuni üheaastase vangistusega.

Aastatel 2009-2011 on karistusregistri andmetel tehtud päringuid 140 tööandja poolt kontrollimaks lastega seotud tööle võetava ca 1500 isiku tausta.

Lapse seaduslikul esindajal on õigustatud huvi korral samuti õigus saada karistusregistrist andmeid teise isiku seksuaalkuritegudes karistatuse kohta. Päringu tegemiseks tuleb pöörduda karistusregistrisse.

Kriminaalpreventsiooni Nõukogu tegutseb Vabariigi Valitsusele nõuandva komisjonina alates 1993. aastast. Hetkel kuuluvad komisjoni koosseisu kuus ministrit: justiits-, sise-, sotsiaal-, haridus- ja teadus-, kultuur- ja rahandusministrid ja mitmed muud olulised esindajad nii riiklikult, kohalikult kui elanikkonna tasandilt.