Kuritegude taga olid Saksa okupandid
Komisjoni andmetel tapsid Saksa väed okupatsiooni ajal 950-1000 Eesti juuti.
Juutide hävitamisega tegeles Saksa armee erikomando 1A Martin Sandbergeri juhtimisel. Ligi 75 protsenti Eestis elavatest juutidest põgenes enne sakslaste tulekut Nõukogude Liitu. Peaaegu kõik alles jäänud juudid tapsid sakslased veel enne 1941. aasta lõppu.
Peale Eesti juutide tõid sakslased kohalikesse koonduslaagritesse tuhandeid juute Leedust, Tšehhoslovakkiast, Saksamaalt ja Poolast. Komisjonil ei õnnestunud välja selgitada täpset väljaspoolt Eestisse toodud juutide arvu.
Komisjoni andmetel selekteerisid sakslased aastatel 1942-1943 Jägala koonduslaagris välja umbes 3000 juuti, kes ei jaksanud tööd teha, ja hukkasid nad Kalevi-Liival. Jägala koonduslaagri komandant oli eestlane Aleksander Laak. 1944. aastal hukkasid sakslased Klooga koonduslaagris 2000 juuti.
Saksa okupatsiooniväed tapsid ka 243 Eesti mustlast. Komisjonil ei õnnestunud välja selgitada väljastpoolt Eestisse deporteeritud mustlaste arvu, kuid Eestis hukatud mustlaste koguarv jääb ilmselt 400 ja 1000 vahele.
Lisaks tapsid Saksa okupandid umbes 7000 muust rahvusest tsiviilisikut, neist 6000 olid eestlased. Suurem osa tsiviilisikute tapmistest toimus 1942. aasta kevadel, enamasti süüdistasid sakslased tsiviilisikuid kommunistidega koostöös.
Rindelt tõid sakslased aastatel 1941-1944 Eestisse ligi 30.000 nõukogude sõjavangi, kellest umbes pool hukkus. Komisjoni kasutada olnud dokumentidest ei selgunud, kui palju sõjavange hukati ja kui palju suri haigustesse.
Komisjon selgitas välja, et sakslased tõid Eestisse ka hulgaliselt orjatööjõudu, kuid täpsemad andmed selle kohta puuduvad.
Komisjon tuvastas ka seda, et paljud eestlased osalesid sõjakuritegudes väljaspool Eestit. Eesti politseipataljonid osalesid Valgevenes, Poolas ja Leedus deporteeritud juutide eskortimisel. Eesti politseipataljon osales ka juutide massilises hukkamises Valgevenes Novogrudokis.
Komisjoni andmetel lasub kaasvastutus Saksa okupatsioonivõimude tegevuse eest Eesti omavalitsuse liikmetel. Raport toob esile kaheksa nime — Hjalmar Mäe, Oskar Angelus, Alfred Wendt, Otto Leesment, Hans Saar, Oskar Öpik, Arnold Radik ja Johannes Soodla.
Raportis on sees ka poliitilise politsei juhid Ain-Ervin Mere, Julius Ennok, Ervin Viks ja Evald Mikson, kelle allkirjad on mitmel hukkamisotsusel. Komisjon nimetab sõjakurjategijatena ka Tartu koonduslaagri komandanti Karl Linnast, Tallinna koonduslaagri komandanti Aleksander Koolmeistrit ning Jägala koonduslaagri komandanti Aleksander Laaki.
Rahvusvaheline Eestis toimepandud inimsusevastaste kuritegude uurimiskomisjon kogunes president Lennart Meri initsiatiivil 1998. aastal.
Komisjon jagas kuritegude uurimise kolme ajajärku: nõukogude okupatsioonivõimude kuriteod aastatel 1940-1941, Saksa okupantide kuriteod aastatel 1941-1944 ning nõukogude okupantide kuriteod pärast 1944. aastat.
Komisjon alustas uurimist aastatest 1941-1944, kuna seda ajajärku on kõige rohkem uuritud. Reedel avaldatud raport on esialgne, komisjon loodab lõpliku toimetatud raporti avaldada käesoleva aasta lõpus.
