Reformierakonna kandidaadid Marina Kaljurand ja Siim Kallas on seni olnud kolme kõige populaarsema presidendikandidaadi seas. Neil on oma meeskonnad ja mõlemad teevad jõudumööda kampaaniat.

Reformierakonnal on ka kolmas kandidaat, Urmas Paet. Teda teised presidendikandidaadina väga tõsiselt ei võta, aga ometi ei ole ka Paet kuhugi kadunud ja üritab jõudumööda presidendikandidaadina pildil olla.

Teised erakonnad vaatavad Reformierakonna tegemisi kerge muigega. Näiteks Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps tegi EPLis selle üle natuke nalja.

"Nagu ma aru saan, suutis peaminister üle rõhutada, et Reformierakonnal ei ole mitte kaks kandidaati, vaid neil on lausa veel kolm kandidaati – uuesti toodi sisse ka [Urmas] Paet. Vabandust, aga 30 häält kolmeks tähendab kümme häält igale kandidaadile. Tundub, et Reformierakond ei pane ühtegi [kandidaati] välja. Me jääme ootele, mida nad tahavad ja kui tõsiselt asja võtavad."

Reformierakond aga ei kiirusta kolme vahel valima. Parlamendierakondade esindajad on ühe korra kohtunud, et otsida presidendikandidaati, kes saaks kokku 68 häält, et saaks presidendi riigikogus ära valida. Reformierakond kardab, et kui nad valivad kas Kallase või Kaljuranna, teatavad teised, et vot see mittevalituks osutunud kandidaat oleks neile igati sobinud, aga Reformierakonna väljavalitud isik ei sobi mitte. See on Reformierakonna loogika.

Teised erakonnad teatasid peale kohtumist, et neil pole mõtet läbirääkimisi jätkata enne, kui Reformierakond on omale kandidaadi ära valinud. Reformierakond jäi aga ka siis vankumatuks. "Meie erakonna toetus on täna selgelt Marina Kaljuranna, Siim Kallase ja Urmas Paeti selja taga," teatas Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat.

Kallase ja Kaljuranna toetus on riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmete vahel jagunenud enamvähem pooleks. Otsuse, kuidas edasi minna, peab langetama erakonna esimees Taavi Rõivas, kes pole sellega aga kiirustanud. Praegu on ta puhkusel, tagasi tööle tuleb ta teisipäeval. Pole mingit kindlust, et ka siis mingi otsus järgneb.

Mitme kandidaadiga jätkamise loogika põhineb lootusel, et äkki õnnestub president riigikogus ära valida. Kui see siiski ei õnnestu, läheb valimine valimiskogusse, kus mitu kandidaati vaid killustaksid Reformierakonna hääled. Kuna valimiskogu toimub vaid mõned päevad peale riigikogu valimisvooru, siis tähendab riigikogus presidendi äravalimisele lootma jäämine, et ebaõnnestumise korral tuleb presidendikandidaat välja valida ja talle kampaaniat teha väga lühikese aja jooksul.

Iseenesest pole kusagil kirjas, mis kujul Reformierakond presidendivalimistel osalema peab. Isegi see pole kusagil kirjas, et Reformierakond peab üldse presidendivalimistel mingi tõsine tegija olema.