Kurgumandlid hävitavad põhjamaalase tervise

Põhjamaises kliimas on kurgumandlite roll hoolitseda, et inimene liiga kaua ei elaks, väidab Tartu Ülikooli kõrvakliiniku juhataja professor Mart Kull.

„Kui loodus on andnud tungid, mis viivad elu jätkumisele, näiteks sugutungi, siis on olemas ka hävitusmehhanismid, mis viivad surmani. Näiteks kurgumandlid,” lisab Kull. Ta süüdistab kliimat selles, et mandlid on siinkandis suuremate õhukontrastide käes ning jahtuvad seetõttu kergemini, kirjutab Postimees.

Kull pälvis koos rühma teadlastega tänavu Tartu Ülikooli Kliinikumi teaduspreemia. Nad uurisid, millistest märkidest tuleb lähtuda, saamaks aru, et kroonilise mandlipõletiku vastu suudab aidata vaid kirurginuga.

„Miks mandlid väsivad ja muutuvad sidekoelisteks mädasteks moodustisteks?” küsib Kull.

Tema sõnul on Põhjamaades mandlilõikuse järele ülisuur vajadus. Nende uuringus osalenud 20–23-aastastest arstitudengitest oli 80 protsendil krooniline mandlipõletik.

„Mandlid tuleb õigel ajal välja lõigata, enne kui tüsistused jõuavad välja kujuneda,” ütles Kull.

„Pärast seda, kui me hakkasime radikaalsemalt mandlilõikusi tegema, on seitse korda vähenenud patsientide arv, kes satuvad Maarjamõisa haiglasse südame sisekesta ja klappide mädanikuga,” ütleb Kull.

Kulli sõnul tasub neil, kes ärkavad, halb maitse suus, lasta end arstil kontrollida. Põhjus võib peituda mädastes mandlites.

Arstid soovitavad inimestel kaela katsuda: kõvad munad kaelapiirkonnas on piisav põhjus arsti juurde tulla.

„Kurgumandlid on organismi kõige mustem koht, aga neid ei käida millegipärast arsti juures näitamas,” nentis Kull. Ent mis jääb järele organismi kaitsevõimest, kui kurgumandlid ära võetakse?

„Luuüdi ja põrn on peamised kaitseorganid, massilt mitu korda suuremad. Neid ei võta keegi ära. Pealegi on inimesel seitse mandlit, kui neist kaks — kurgumandlid — ära võtta, ei juhtu kaitsevõimega midagi,” seletab Kull.