Kuressaare lossi hoovist leiti haruldane hertsog Magnuse aegne münt

 (5)
Kuressaare lossi hoovist leiti haruldane hertsog Magnuse aegne münt
Ajaloolase Garel Püüa sõnul leitud hõbemündi taolist raha Saaremaa muuseumi kogus seni ei olnudki. Foto: Egon Ligi / Saarte Hääl

Läinud nädala lõpul lisandus Kuressaare linnuse väljakaevamiste leidude hulka veel üks – hertsog Magnuse ajal Kuressaares vermitud hõbemünt.

Kuressaare linnusevallide juures toimuvaid väljakaevamisi juhtiv Garel Püüa ütles, et leitud mündil on peal aastaarv 1564. Arvestades seda, et Kuressaare sai linnaõigused just hertsog Magnuselt ja 1563. aastal, on leitud münt ainult aasta võrra noorem kui linn ise, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

"See peaks olema suhteliselt haruldane veering, sest tegemist on ainsa Kuressaares vermitud rahaga. Hertsog Magnus oli ainus, kes neid kohapeal vermida lasi," rääkis Püüa Saarte Häälele. Tunnistust sellest, et münt just siin vermitud on, annab ka veeringul olev kiri, mis tähistab vermimiskohta - "MO NO Arensborg".

Haruldane on veering Püüa sõnul aga seepärast, et Saaremaa muuseumi kogus pole säärast seni olnudki. "Käisin uurimas ja muuseumi kogus ei ole seda siiamaani tõesti olnud ning nüüd saab kogu täiendust," tähendas ta.

Eesti ajaloomuuseumis numismaatika alal teadurina töötav Ivar Leimus ütles Saarte Häälele, et hertsog Magnus jätkas 1563. aastal Haapsalust Kuressaarde elama tulles veeringute ja killingite vermimist.

"Endise Tartu müntmeistri Erich Becki võttis ta enda juurde tööle ning tema neid münte valmistas. Esialgu siis Haapsalus ja pärast võttis ta Becki Kuressaarde ka kaasa," rääkis Leimus. Kui palju taolisi münte Kuressaares tehti, selle kohta Ivar Leimuse sõnul andmeid pole, kuid kindel on see, et leitud münt on siin valminud. "See on Kuressaares täitsa kohapeal valmis tehtud münt," kinnitas ta.

Seotud lood:

Beck vermis Leimuse sõnul hertsog Magnuse soovil taolisi veeringuid ja killingeid kuni 1569. aastani. Selle kohta, et Saaremaa muuseumi kogus seni taolist raha ei leidunudki, ütles Ivar Leimus, et eks hertsog Magnuse rahad ole tõepoolest pisut haruldasemad kui näiteks Tallinna, Riia ja Tartu mündid.

Lisaks Magnuse-aegsele hõbemündile on linnuse teise sisemise ringmüüri juurest vallikraavist hiljuti leitud ka mõningad roostes odaotsad, kuid kõnealusest veeringust hinnalisemaid leide seni välja tulnud pole. Münte on küll varemgi leitud, kuid suurem osa neist on Garel Püüa sõnul mitte nii haruldased Rootsi mündid.

Viimati kaevati lossihoovis keskaegne münt välja tänavu juuni algul. See tuli välja lossivalli kaguküljes väljakaevatud torni põrandast ning pärineb määrangu järgi ajavahemikust 1473-1485 ehk Johannes II Bertkow' ajast.