Kuressaare linnus UNESCO nimekirjast väljas

Möödunud nädalal kandis UNESCO maailmapärandi komitee kultuuripärandite nimekirja 34 loodus- ja ehitusmälestist, Eestist ainsana esitatud Kuressaare piiskopilinnus jäi nimekirjast välja.

Saaremaa Muuseumi direktori Endel Püüa kinnitusel jäi Kuressaare linnus UNESCO komisjoni otsuse tõttu kultuuripärandi nimekirjast välja, kuna tegemist on liiga piirkondliku ja globaalselt ebahuvitava kindlusega.

“Ametlikult pole meile ühtki põhjendust veel jõudnud, aga kuluaaridest oleme selliseid vastuseid saanud,” rääkis Püüa BNS-ile. “Samuti pole UNESCO otsust jõudnud arutada esitamisega tegelenud seltskond, seega on edasistest plaanidest ja uuestiesitamise võimalustest veel vara rääkida.”

UNESCO rahvusliku komisjoni liige, arheoloog Jaan Tamm ütles, et linnuse kultuuripärandisse nimetamata jätmine on riigi piisamatu lobitöö tulemus.

“Leedulased tegid suuremat lobitööd, nad olid Hiinas esindatud ja nende Kernave arheoloogiline leiukoht lisati nimistusse,” rääkis Tamm.

Ta ütles veel, et üldiselt mälestisi kohe uuesti maailmapärandi kandidaadiks ei esitata. “Sõel on väga tihedaks läinud, peavad olema kõik garantiid ja rahalised vahendid, et mälestis aastate jooksul ei muutuks,” rääkis Tamm. “Lisaks peavad nimistusse lisatavad 30 kuni 35 objekti olema globaalses mõttes täielikud pärlid.”

Tamm lisas, et igal juhul on Kuressaare linnus sellest protsessist võitnud. “Alates sellest, kui 2001. aastal see protsess käivitati, on linnus piiritletud, kinnitatud on arengukava ja konserveerimise kontseptsioon, samuti on ta maailmas tuntust kogunud kui üks maailmapärandi kandidaate,” rääkis ta.

14. sajandi keskel ehitama hakatud Kuressaare linnus on Baltimaade üks haruldasemaid arhitektuurimälestisi ja terviklikumaid kindlusarhitektuuri näidiseid kogu Põhja-Euroopas.