UNESCO rahvusliku komisjoni liige arheoloog Jaan Tamm avaldas lootust, et Kuressaarel läheb hästi ja otsus tuleb positiivne. “Kuressaarel on kõik nõudmised täidetud ja ka UNESCO viimane soov, kolmeminutiline videoklipp linnusest, sai saadetud,” lausus ta Eesti Päevalehele.

Kuressaare linnus valiti paar kuud tagasi 30 nominendi hulka. Tamme sõnul võib igal aastal 30 uut loodus- ja kultuuripärandi objekti UNESCO kaitse alla saada ja viimastel aastatel jälgitakse, et need poleks ainult Euroopast ja Põhja-Ameerikast.

Saaremaa muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti lootis, et linnus ei jää nimistust välja lihtsalt sellepärast, et Euroopast on liiga palju objekte.

14. sajandi keskel ehitama hakatud Kuressaare linnus on Baltimaade üks haruldasemaid arhitektuurimälestisi ja terviklikumaid kindlusarhitektuuri näidiseid ka kogu Põhja-Euroopas, ütles kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn.