“Kiriku praegusest põrandast umbes pool meetrit allpool tulid välja varasema põranda jäänused ja selle sees avastatigi neli hauaplaati,” ütles muinsuskaitse ekspert Tõnu Sepp ajalehele Saarte Hääl.

Sepa sõnul olid vähemalt kahel hauaplaadil ka kirjad: ühel neist oli aastaarv 1706 ja teiselt oli võimalik välja lugeda vaid aastaarvu kaks esimest numbrit, need olid 1 ja 6. Seega võib öelda, et hauaplaadid on pärit 18. sajandi algusest, Põhjasõja ajast ja 17. sajandist.

Restaureerimisfirma Rändmeister juhataja ja kunstiajaloolane Juhan Kilumets ütles, et kuna ühel plaadil oli vaid aastaarvu algus ja kaks viimast numbrit olid löömata, siis on ilmselt tegemist hauaplaadi ettevalmistamisega.

Kas kiriku põranda all on veel hauaplaate selgub lähinädalatel, kui kogu põrandaalune sodi on koristatud.

Sajandeid tagasi oli kirikutesse matmine väga levinud. Lõplikult keelustati see 1772. aastal Katariina II valitsemise ajal.

Laurentiuse kiriku praegune hoone valmis 1836. aastal, kirik asus sama koha peal aga juba 1630. aastatest.