Kuressaare haigla töötajad nõuavad ravijuhi Edward Laane lahkumist. "Tema poolt meediale antud faktid ei vasta tihti tegelikkusele."

 (368)
dr Laane: pöördumises pole ainsatki etteheidet, mis tõele vastaks
Edward Laane
Edward LaaneFoto: Hendrik Osula

24 Kuressaare haigla töötajat saatis Saaremaa vallavalitsusele ja haigla nõukogule pöördumise, milles heidavad haigla juhatuse liikmele ja ravijuhile Edward Laanele ette puudulikku juhtimist. Õhtulehe andmetel soovivad allakirjutanud Laane lahkumist, sest nende hinnangul ei sobi ta ravijuhi ametikohale.

Kokku on vallavanemale ja haigla nõukogule saadetud pöördumisele oma nime alla pannud 24 töötajat, nende seas ka mitu Saaremaal tuntud arsti.

Edward Laane ütles Delfile, et on pöördumisega tutvunud. "Mõned arstid on koroonakriisist väsinud, mõned arstid on koroonakriisist üldse eemal olnud. Seda pöördumist tuleb rahulikult uurida," sõnas Laane. Ta lisas, et vaatas pöördumises esitatud etteheited üle ning ei leidnud ühtegi, mis tõele vastaks. Kas Laane oleks saanud aga midagi teha, et niivõrd palju töötajaid ei oleks haigestunud koroonaviirusesse? "Nakatumist oleks saanud takistada siis, kui riiklik poliitika oleks teine olnud. Kuna alguses testiti vaid sümptomitega inimesi, polnud võimalik haiguse levikut takistada piisavalt kiiresti," sõnas Laane.

Pöördumine saadetakse edasi haigla nõukokku ning seal arutatakse Laane tuleviku üle Kuressaare haigla ravijuhina.

Saaremaa vallavanem Madis Kallas ütles Delfile, et säärane pöördumine tõepoolest tuli, aga ta pole jõudnud sellega täna tutvuda ega oska seetõttu ka selle sisu lähemalt kommenteerida.

Seotud lood:

Haigla juhatuse liige: kõik on pinges

„See on täiesti absoluutselt loomulik, et nii keerulises situatsioonis on kõik pinges,” kommenteeris pöördumist Kuressaare haigla teine juhatuse liige Laane kõrval, Märt Kõlli. „Me elasime hoopis-hoopis teises rütmis ja on ka arusaadav, et osad töötajad tunnevad end võib-olla natukene infoväljast kõrvalejäetuna või tähelepanust kõrvalejäetuna, natukene puudutatuna.”

Kirjas heidavad töötajad ette, et dr. Laane tegevus on olnud kaootiline ning tihtilugu on töötajad saanud oma haiglas toimuva kohta infot ajakirjanduse kaudu. „Edward Laane töö oli alates 12. märtsist selline, et ta oli valdavalt kuni keskööni majas,” vastas Kõlli. „Ta tutvus väga põhjalikult lääne artiklitega, mis seda haigust käsitlesid. Kindlasti selles suures pinges võis olla üleväsimust, võis olla tõesti kommunikatsiooni, mis ei jõudnud siis võib-olla piisavalt kiiresti kõigini ja kindlasti esimestel päevadel me kasutasime eelkõige oma kogukonna teavitamiseks sotsiaalmeediat, mida loomulikult kõik ei peagi kasutama.”

Kõlli tunnistas, et eriolukord on toonud mõnevõrra segadust ka ravimisel. Laanele heidavad töötajad muuhulgas ette, et ta annab õdedele patsientide raviks suulisi korraldusi raviarsti teadmata. Samuti, et ta jagavat poleemikat tekitanud malaariaravimit Plaquenili sõna otseses mõttes oma taskust. „Ma arvan, et kõik see, mis puudutab suulisi korraldusi, jääb ütleja vastutusele ja südametunnistusele,” sõnas Kõlli. „Mis puudutab Plaquenili, siis tõesti, kui me seda tellisime, siis me olime teistest natukene ees ja ravimiamet rõhutas, et Plaquenili jagamisel peab olema eraldi kontrollimeede ja tuleb suhtuda äärmiselt konservatiivselt antud ravimi väljastamisse, kui nii võib öelda. Seetõttu tõesti, Plaquenil oligi meil põhimõtteliselt juhatuse korraldusel või nõusolekul väljastatav ravim.”

Pöördumise autorite sõnul on Laane rikkunud andmekaitseseadust, tutvudes luba küsimata haigla arstide delikaatsete isikuandmetega digiloo vahendusel. „Siin me läheme päris algusesse, kus läbi Kuressaare haigla tellitud analüüside vastused ei jõudnud kohale meie infosüsteemi,” selgitas Kõlli. „Kõik osapooled – nii need, kes analüüsisid, kui vastuvõtvad pooled – nad olid erakordse pinge all ja me ei saanud kõiki andmeid kätte analüüside kohta, mis meile tehtud olid. Seetõttu me siis ka nii-öelda auditi vormis ise ka veel lugesime üle meie organisatsiooni tellitud testide vastused – kas need olid positiivsed või negatiivsed. Tõesti, sellist analüütikat me tegime, aga puudutas see ainult meie organisatsiooni tehtud analüüse ja ainult testitulemust – kas see on positiivne või negatiivne.”

Et Laane oleks rikkunud ohutusreegleid, nagu talle süüks pannakse, Kõlli teada tõele ei vasta. Tema hinnangul on haigla saanud märtsi lõpu ja aprilli alguse olukorda arvestades hästi hakkama.

„Igas kollektiivis tekib pingeid, on igasugu inimesi, kel on erinevaid vaateid ükskõik millisele protseduurile. Mina soovitaksin alati neid asju kõigepealt rahulikult omakeskis arutada. Antud juhul on võimalik arbiiter meie tore haigla nõukogu või omanik. Oleks kõige mõistlikum otsida rahulikult konsensuspunkte ja leida võimalikke ebakõlasid või mitte-ebakõlasid. Nagu mina aru saan, on enamuses siin tegu pigem suhtlemisteemadega – kommunikatsioon pole olnud igakülgselt üheselt mõistetav,” arvas juhatuse liige.

Kõlli tunnistas, et mõningaid märke töötajate rahulolematusest on olnud ka varem, kuid personaliprobleemidega pole ametlikult juhatuse poole pöördutud.

Mis seisab pöördumises?

Pöördumisest leiab fragmente näiteks ajalehes Saarte Hääl.

• Esiteks saavad organisatsiooni töötajad enamasti haigla tegevusest teada meedia vahendusel, mitte töökoosolekutel.
• Mis puudutab palju poleemikat tekitanud malaariaravimi Plaquenili kasutamist, siis on teada juhtumeid, kus dr Laane on jaganud seda ravimit patsientidele sõna otseses mõttes oma taskust.
• Jääb mulje, et dr Laane põhitöö seisneb ajakirjanikega suhtlemises. Ravijuht on loonud meedias kuvandi enda töövõitudest – samas kutsunud arstkonda ning teadlasi meedia vahendusel aususele.
• Oleme märganud, et tema poolt meediale antud faktid ei vasta tihti tegelikkusele.

Loe täismahus artiklit siit.