Kuressaare haigla juhatuse liige: rahvusringhäälingu ja terviseameti tandem üritab taas vihma ja pori välja manada

 (145)
Märt Kõlli.
Märt Kõlli.Foto: Arno Mikkor

Kuressaare haigla juhatuse liige Märt Kõlli otsustas ümber lükata terviseameti epideemiatõrje osakonna nõuniku Irina Dontšenko esitatud faktid reedeses "Aktuaalses kaamera" intervjuus.

"Aasta ilusaim aeg, suve algus koos imeliselt soojade õhtutega, Saaremaa on COVID-i vaba. Avades just sellisel reedeõhtul ERR-i uudisteprotaali, tuli välja, et keegi üritab vihma ja pori välja manada. See keegi oli taaskord rahvusringhäälingu ja terviseameti tandem, seekord pika intervjuu vormis," alustas Kõlli Dontšenko esitletud fakte korrigeerivat facebook'i postitust.

Kõlli sõnutsi oli Aktuaalses Kaameras esitatu faktivigadest kubisev ja Kuressaare haiglat halvustav. Lisaks märkis ta, et süüdistava tonaalsusega kirjutis kujundas kuulujutte faktideks.

Kõlli tõi intervjuust esile järgnevaid näiteid:

  • "Kuressaare Haiglal puudus infektsioonikontroll kuni Põhja-Eesti regionaalhaiglast läks kohale inimene"

Kõlli kommentaar: "Tegelikkuses on teema eest vastutanud aastaid spetsiaalne kollektiivne komisjon, lisaks on meil tegev infektsioonikontrolli spetsialist, kelle panus märtsi keskpaigast kuni märtsi lõpuni, mil Ta haigestus (ja mitte COVID-sse) oli hindamatu ja imetlusväärne. Lisaks tegeles alates aprilli algusest antud valdkonnaga hoopis Lääne-Tallinna Keskhaigla suurepärane nakkusarst, kellele tehtu ja veel tegemisel oleva eest suurimad võimalikud tänud."

  • "Teiste haiglate ja dr Popovi ja dr Varblase liitumisel saadi nii ravi kui infektsionikontroll korda"

Kõlli kommentaar: "Tunnustame terviseametit eriolukorra meditsiinijuhi instutsiooni loomise eest ja Arkadi Popovi ning Ahti Varblast tahan tänada pühendumise ja toetuse [eest] isiklikult, kuid… Eriolukorra meditsiinijuht, olles esimene, kes Saaremaa olukorraga terviseametist isiklikult tutvus, külastas meid 28. märtsil, mil oli hospitaliseerimise peamine laine ja külalisarstid (näiteks Hasso Uuetoa, Georgi Kruglov, Erve Sõõru, Ines Vaide) olid värvatud. Haigeid paraku raviti juba sel hetkel ja osakonnad olid mehitatud. On lihtsalt küüniline minimeerida kõrgelt-kaugelt ning arrogantselt kohalik tegemine, teadmata, mis oli kohapeal tegelikult."

  • "Supernakataja"

Kõlli kommentaar: "See on skandaalne kuulujuttudele tuginev väide, mille eest teistes riikides tuleb paraku mainekahju tegemise eest suhteliselt tõsiste summadega oma voluntarismi kahetseda. Meenub ka kriisiaegne laupäevane populaarne raadiosaade, kus väideti veelgi ebaeetilisemalt ERR-i ajakirjaniku poolt skandaalset kuulujuttudel baseeruvat hüpoteesi. Lahendeid otsivalt ja tüli vältida soovides jätsime tollasele faktile reageerimata."

  • "Drive-in kontseptsiooni nakkusleviku seisukohast korralduslikud küsimused"

Kõlli kommentaar: "Kinnitame veelkord, erinevust meie ja Medicum/Synlab konsortsiumi teenuse osutamisel ei olnud - puudus vaid varikatus. Meid kritiseeriti niinimetatud SARS-kostüümide kasutamise eest - pidi olema paanikat külvav teguviis. Lisaks mainime, et SARS-kostüüme kasutanud töötajate puhul oli nakatumine minimaalne."

  • "Töötajate nappuse tõttu käidi haigena tööl"

Kõlli kommentaar: "Alates esimesest tuvastatud positiivsest testist ei tolereerinud meie organisatsioon vähimagi külmetushaiguse nähuga töötajate tööl viibimist, kõik nimetatud ka tööl ei viibinud. Hoopis suurem teema on asümptomaatiliste kodanike osalus ühiskonnaelus, sealhulgas haiglaelus. On kurb tõdeda, et adekvaatseid andmeid Saaremaa viiruselevikust, arvestades asümptomaatilisi kodanikke, ei ole meil täna ja ilmselt ei saa ka kunagi olema. Selle hetke lasime lihtsalt mööda. Kurb. Siinkohal ka üldistus Eesti enda teadmise ja teadlaste kasutamatust. Näiteks Eero Vasara ja Mihkel Zilmeri potentsiaal jõudis vaid mitteametlikult Saaremaale. Mitteametlik on paraku sarnane salakaubale…"

Kõll märkis, et käesolev olukord kurvastab teda. Ta märkis, et riigi PR-meeskonnad üritavad tema silmis vahendeid valimata tegeleda süüdlaste otsimisega, seda eriti olukordades, kus teadmatust oli palju ning tegutseda tuli koheselt.

"Kindlasti sellises situatsioonis tehakse vigu ja viimaseid ka tunnistame - näiteks meie puhul haiglasisene viiruselevik oli pigem üksustes, kus nakkushaigetega kokkupuude eelduslikult puudus ja viimasest tulenevalt nii enesedistsipliin kui ka organisatsioonipoolsed kontrollimeetmed olid madalad," tunnistas Kõlli. "Järgmiste kriiside puhul ootame kriisi juhtivatelt ametkondadelt pigem toetavaid tegusid, kui heidutusmeetmeid halvustamisega."

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!