Vähihaigest tüdrukust pildi maalinud harrastuskunstnik kasutab taiest iseendale annetuste kogumiseks, tüdruku vanemate palvetele mitte kasutada nende tütre pilti enda hüvanguks mees ei reageeri.
Äärmiselt veider ja perekonnale ilmselgelt raske vastasseis algas oktoobris, kui vähiravifond „Kingitud Elu“ 7-aastase Annabeli raviks annetusi kogus. Kampaaniast sai innustust ka kunstnik Toomas Reisalu, kes tüdrukust foto järgi pildi maalis ja seda nüüd enesereklaamiks kasutab. „MAALI ALGHIND - 1500 eurot. Maali nimi "Eestimaa ingel", maali kõrgus 50 ja laius 70 cm, õlimaal, lõuendil,“ seisab Facebookis küllaltki raskestimõistetavas kuulutuses, kus kunstnik muu kõrval ka oma rahavajadust põhjendab ja kõigile postituse jagajaile 500-euro väärtuses kingitust (mõnda oma kunstitööd) lubab.
Ootuspäraselt pole Annabeli vanemad sugugi rahul, et kunstnik nende tütrest loata pildi maalis, veel vähem, et ta seda internetis müüb ja müügikuulutuse all oma rasket elu kirjeldab.
“Oleme Toomasega korduvalt ühenduses olnud. Pärast seda, kui ta esimest korda Annabeli maali Facebookis müüa pakkus, võtsime temaga ühendust ning soovisime maali endale soetada ja palusime tal meie lapse pilti rohkem internetis mitte kasutada,“ kirjeldavad Annabeli vanemad Marianne Lõhmus ja isa Allar Sepp olukorra senist kulgu. „Esialgu tundus, et asi jääb sinnapaika, kuid peagi alustas ta Annabeli pildiga annetuste kogumist, kuna ta visatakse sotsiaalkorterist tänavale. Lisaks reklaamis ta oma raamatu esitlust Annabeli pildiga – kuigi raamatul ei ole lapsega seost. Nüüd on maal juba oksjonil. Mitmes postituses on annetuste asemele tekkinud hoopis 500 eurone võiduvõimalus,“ pahandavad vanemad.
Nad on mõistagi palunud kunstnikul säärane tegevus lõpetada, ent tulu pole sellest sündinud: „Oleme väga viisakalt ja korduvalt palunud tal selline tegevus lõpetada, sama on teinud erinevates kommentaarides meie sõbrad-sugulased-tuttavad, kõik, kes julgevad sõna võtta, blokeeritakse. Avalduse oleme teinud ka politseisse, teada saamaks, kas ja milliste organite poole peaksime sellise tegevuse lõpetamiseks pöörduma.“
Delfi vestles ka veidra olukorra käima tõmmanud kunstnikuga, ent situatsioon ei muutunud kuigivõrd selgemaks. Toomas Reisalu rõhutas, et maali näol on tegemist tema loominguga, mida tal on õigus müüa või kinkida, olgu seal siis kujutatud keda iganes.
Toomas Reisalu vastulause, saadetud Delfile 26. detsembril kell 21.59
Esiteks on ajakirjaniku poolt vale väita, et olen kunstnik, see oleks solvang neile sadadele hobikunstnikele, kes on juba viisteist aastat maalinud ja nimetavad samuti ennast pigem hobikunstnikeks.
Mina olen lihtsalt ratastoolis invaliid, kes hakkas pool aastat tagasi enda stressi maandamiseks maalima. Et see mul keskmisest paremini välja tuleb, ei tee minust veel hobikunstnikku, ammugi mitte kunstnikku.
Maalisin õliteose „Eestimaa ingel” selleks, et see kinkida Annabeli vanematele. Meil oli ka telefonivestlus, milles Annabeli isa soovis maali aga kindlalt just ära osta, sest talle mingil põhjusel ei meeldinud maali kingituseks saamine.
Lõpuks jõudsime siiski kinkimise osas kokkuleppele, minu poolt oli ainus tingimus see, et kui korraldan oma esimese isikunäituse, siis toovad vanemad maali näitusele rahvale vaatamiseks.
Kuid paraku algas peale kokkuleppe sõlmimist sotsiaalmeedias minu töötlemine nii vanemate kui ka nende tuttavatest ajakirjanike poolt. See oli vaimne pressing, mida võib võrrelda ähvardamisega, sest mulle öeldi otse, et kahjustan lõpuks iseennast ja nüüd siis ongi see iseenda maine kahjustamine delfi artikli näol olemas.
Samuti oli väljapressimisele sarnanevat tegevust. Öelda, et tegemist oli viisaka palumisega, on liig. Mina ütleks, et olen viimased kaks kuud elanud tõelises põrgus, sest mind on selle aja jooksul igast suunast rünnatud.
Peamiselt on mind süüdistatud andmekaitseseaduse rikkumises ja Annabeli delikaatsete isikuandmete kuritarvitamises. Paraku pole mina Annabeli isikuandmeid kasutanud isegi mitte üheski privaatses vestluses mõne oma tuttavaga. Samas unustavad minu süüdistajad, et Annabeli delikaatsed isikuandmed avalikustas ja nende kasutamist kuritarvitas Toivo Tänavsuu juhtitav vähiravifond.
Enda raamatut pole ma antud maaliga reklaaminud, olen vaid välja öelnud, et romaani reklaami jagajate vahel loositakse välja 500 euro väärtuses portree neile sobivast isikust ja õliteos „Eestimaa ingel” oli näiteks minu maalimisoskusest.
Kui Delfi ajakirjanik oleks helistanud mõnele juriidilise haridusega isikule, siis oleks ta teada saanud, et mina pole mitte midagi valesti teinud. Mul on seadustest tulenev õigus maalida seda, mida mina tahan, ja teha oma maalidega just seda, mis mina tahan teha. Mitte keegi ei saa mind sundida tegema midagi, mis mulle ei meeldi, sest tegemist on minu loominguga.
Järelikult toimis Delfi ajakirjanik valesti, kui maalis oma artiklis minust kellegi, kes on midagi valesti teinud, sellisel juhul on kõik kirjanikud ja kunstnikud nagu kurjategijad, kes teevad iga päev midagi valesti.
Mina olen antud konfliktis hoopis kannatav osapool, sest mingi grupp isikuid, kellel on Eesti ühiskonnas oma ametist tulenevalt palju mõjuvõimu, piirab minu põhiseadusest tulenevaid loomingulisi vabadusi ja õigusi.
Päikest, armastust ja edu soovides, Toomas Reisalu.
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
