Kunnas: Eesti võitlejad peavad sõda nii puhtalt kui võimalik
„Ma arvan, et see on igal juhul nende võitlejate julgeolekule kahjulik, kes seal teenivad. Ükskõik millisest sõjas osalevast riigist nad on. Kui salajased dokumendid tulevad avalikuks, siis need on kättesaadavad igaühele, ka Talibanile ja nad võivad nende põhjal teha päris palju järeldusi nii taktika, võitlusmeetodite kui ka palju muu kohta,“ rääkis Kunnas Delfile.
Lääne meedia on pööranud erilist tähelepanu tsiviilisikute hukkumist puudutavatele raportitele, mis kirjeldavad kümneid juhtumeid sõja süütutest ohvritest. Kunnas leiab, et koalitsiooniväed pingutavad tsiviilisikute turvalisuse nimel, aga alati seda tagada ei õnnestu.
„Ma ise ei usu, et oleks palju tahtlikke juhtumeid, kus koalitsiooniväed kasutaks liigset vägivalda, kuid paratamatult sõjas selliseid asju juhtub. Üks asi, mida ma ise igal juhul usun, on aga see, et Eesti võitlejad on kogu aeg pidanud sõda nii puhtalt kui võimalik ehk siis ma ei usu, et meie võitlejad oleks segatud vägivalda tsiviilisikute kallal või ammugi mitte sõjakuritegudesse,“ märkis endine sõjaväelane.
Nõrk ja korrumpeerunud valitsus
Pärast saladokumentide avalikuks saamist on meedias taas küsimärgi alla sattunud ka eesmärk tuua suurem osa liitlasvägesid 2014. aastaks Afganistanist välja, Kunnas on selles osas samuti skeptiline: „Mingeid tähtaegu on seal küll väga raske paika panna ja ette ennustada. Poliitikud vaatavad alati olukorda nii, nagu nemad näha tahavad, mitte sellisena, nagu see tegelikult on."
"Olulisemaid probleeme on kolm. Esiteks saab Taliban kahtlemata toetust Pakistanist ja ka Iraanist, selles ei ole ma isiklikult kunagi kahelnud. Juba siis, kui Afganistanis ehitati kunagi üles Nõukogude-vastane vastupanuliikumine, oli seal väga suur osa Pakistani luureteenistusel ISI. Ma arvan, et need sidemed on endiselt olemas ning Pakistani mõju ja abi on väga tähtis faktor,“ nentis Kunnas.
Teiseks tõi ta välja Afganistani keskvalitsuse nõrkuse ja korrumpeerituse: "Ajaloost võib tuua kaks näidet, kuidas välismaalt toetatud režiimid on pärast võõrvägede lahkumist kokku kukkunud: Vietnamis pärast USA väljatõmbumist 1975. aastal ja Afganistanis pärast Nõukogude vägede minekut 1992. aastal – mõlemal juhul kulus pärast vägede lahkumist kolm aastat. Selline huvitav kokkusattumus."
Euroopa sõjast ei võida
"On selge, et ilma liitlasvägedeta Karzai ei püsiks võimul. Kurb on muidugi see, et liitlasvägedel ei ole seal toetada väga tugevat juhti ja režiimi, kes oleks samal ajal ka rahva seas populaarne ja suudaks ka sõjaliselt olukorda juhtida. See on juba mitmetes möödunud sajandi kampaaniates saanud saatuslikuks,“ märkis endine sõjaväelane.
„Kolmas suurem faktor on narkootikumid, oopiumi ja erinevate derivaatide tootmine. Islamiäärmuslik Taliban seda oma usupõhimõtetest lähtuvalt ei pooldanud, kuid pärast nende lahkumist lasid sõjapealikud olukorra käest. Nii et kui me vaatame, kuidas narkootikumid jõuavad Venemaale ja Euroopasse ning tuhanded inimesed surevad üledoosi kätte, siis võime öelda, et Euroopa pole selles sõjas praegu kindlasti võitjate poolel,“ nentis Kunnas.
