Kuni 60 valda ja linna kavatsevad ühineda
Mäletate ju kevadet, mil vastne regionaalminister Siim-Valmar Kiisler tuli välja sooviga kümnendi jagu vindunud haldusreformi edasi viia. Tema ideaaliks oli minimaalselt 10 000 elanikuga omavalitsus, mis peaks olema piisavalt haldussuutlik ning ajuderohke.
Vastuseks Kiisleri unelmatele kostis mõnestki poliitsuust seakisa, et nüüd hävitatakse see viimanegi elu, mis Eesti valdadesse jäänud. Iseasi loomulikult, kui mõttekas ja rikas suudab olla alla tuhande elanikuga omavalitsus. Selliseid on Eestis kogunisti 35.
Liitumistest jääb puutumata viis maakonda: Jõgeva, Lääne, Võru, Saare ja Hiiu maakond. Samal ajal on regionaalspetsialistid leidnud, et 10 000 elanikuga Hiiumaa võiks olla üks suur ja tugev vald. Praegu on seal viis omavalitsust.
Kui enamasti jääb tulevaste valdade rahvaarv viie ja kümne tuhande vahele, siis kõige suuremalt on asi ette võetud Valgamaal. Valga linna ja kuue valla liitumisel võib sündida 21 000 elanikuga nn Suur-Valga. Vald oleks Eesti väikseimast linnast — Viljandimaa veerel asuvast Mõisakülast — kakskümmend üks korda suurem! Ja poole maakonna suurune.
“Tegemist pole suurushullustusega, võib-olla saame asjadest lihtsalt paremini aru, näitame teistele eeskuju,” ütles maavanema ülesandeid täitev Kalev Härk ja selgitas, et kuue võimaliku Valgaga ühineva valla jaoks on tõmbekeskuseks just maakonnalinn, kus käiakse poes ja tööl ning koolitatakse lapsi ja kuhu suunduvad ühissõidukiliinid. Kui omavalitsused vedu võtavad ja asja kiirelt ajavad, on ühinemine võimalik juba järgmises oktoobris, kohalike valimiste ajal. “Kuid kiirus pole siin eesmärk,” rõhutas Härk.
Järvamaal on moodustatud MTÜ Südamaa Vabavald, et edendada kuue omavalitsuse ja ehk ka Paide linna liitumist. Kui see teoks saab, on omavalitsuses 16 700 elanikku ja territoorium moodustab poole maakonna omast.
Vabavalla esindaja Ülo Ansberg ütles, et maakonnas on jutuks olnud ka kõigi Järva omavalitsuste liitumine. Nii sünniks 38 000 elanikuga vald. “Me ei kiirusta, aga 2013. aastaks oleme kindlasti kuhugi jõudnud,” lausus Ansberg.
Juttu on olnud ka poolt Ida-Viru maakonda haaravast Alutaguse vallast, aga see jutt on nii vana, et vist isegi selle rääkijad ei võta asja enam eriti tõsiselt.
Ühtaegu tundub, et suure kaardijoonistamise ja läbirääkimiste algatamise tuhinas pole veel rahvale antud selgeid vastuseid, mida ühinemine konkreetselt annab. Näiteks viis tähtsat punkti, puust ja punaselt. Alles siis saab ju küsida rahva käest, mida nemad asjast arvavad. “Rahva arvamuse küsimine on kohustuslik, aga selle vorm, kas rahvaküsitlusena või koosolekuna, vaba,” selgitas siseministeeriumi omavalitsusspetsialist Kaie Masing. Vallavolikogu võib rahva häält kuulata, aga ei pea seda tegema.
Küll aga on kindel, et hiljemalt uue aasta 17. aprilliks — nii sätestab seadus — peavad võimalikud ühinejad oma dokumendipatakad maavanemale viima. Ainult sel kombel saab sügisel pulmi pidada.
Linnade-valdade tunnuslauseid>
•• Haanja vald — “Hää tullaq, hää ollaq, kipõt olõ-i kohegi”
•• Kareda vald — “Iidne ja uudne”
•• Konguta vald — “Kiirusta aeglaselt”
•• Kuressaare linn — “Heade tuulte pöörises”
•• Märjamaa vald — “Hea olla, isu tulla”
•• Põlva linn — “Parim paik põlvest põlve!”
•• Pärnu linn — “Pärnu — ela või ise”
•• Rakvere linn — “Väge täis”
•• Sillamäe linn — “Värskete meretuulte linn”
•• Tartu linn — “Heade mõtete linn”
